Friday, December 19, 2008

Euro pole oluline, töökoht on põhiline


Eesti riigis pööratakse viimasel ajal palju tähelepanu just rahanduspoliitikale. Meedias kõlavad üksteisevõidu teemad nagu - raha on vähem, eelarve pole tasakaalus ning euro tuleb kasutusele võtta. Kui aga raha on vähe siis pole tähtis, kas rahakotis on sendid või ühekroonised. Tähtis on seda juurde teenida. Eurost iseenesest pole mingit kasu kui välisriikidel pole Eestist midagi osta, mis neid eurosid meile tooks. Jõukust tuleb meile Eestisse juurde alles siis kui me ise asju ning teenuseid väljapoole müüme, tööjõu eksport on riigi seisukohast siinjuures kõige vähem kasulik lahendus. Parimatest ettevõtetest oleme juba enamuse müünud. Jäänud on veel mõned suuremad riigi käes olevad ettevõtted, nende eest aga ei makstaks hetkel pooltki sellest, mis nad väärt oleksid. Praegusel kujul edasi liikudes on pobleem on selles, et selleks ajaks kui meil õnnestub euro kasutusele võtta ja mõistliku intressiga vahendid hakkavad rahaturul jälle liikuma, Eestisse enam lihtsalt ei investeerita ja uusi ettevõtteid (loe töökohti) ei teki, traditsioonilised tööstused tõmbavad aga ennast kokku või hääbuvad.

Eesti eesmärgid on iseenesest õiged kuid väga pikaajaliselt realiseeruvad. On teada, et teadusmahukad ja uutel tehnoloogiatel põhinevad innovatsioonid, mida me soovime arendada, võtavad aega kuni 20 aastat. Niipalju aega meil pole. Juba 2009 saab olema aasta, kus ettevõtjad hakkavad langetama seni edasi lükatud raskeid kuid ellujäämiseks vajalikke otsuseid. Meil on võibolla mõni aasta aega, et lahendada kiirelt majanduslangusega seotud suuremad probleemid.

Seega, peame endale seadma reaalmajandust sisuliselt mõjutavad lühiajalised eesmärgid, samal ajal kui liigume edasi oma pikaajaliste eesmärkide saavutamise poole. Kui me seda et tee siis ei tule meile enam nii kergesti uusi teadmistemahukaid töökohti, samal ajal kui vanad töötleva tööstuse töökohad hääbuvad.

Muidugi, uusi ja globaalselt elujõulisi ettevõteted tekkib maailmas iga päev. Millepärast ei võiks need töökohad tekkida Eestisse? Tegijate põhilised küsimused Eestile on aga enamasti - millepärst me peaksime oma ettevõtte Eestisse rajama? Mis teil seal nii väärtuslikku on? Mida te oskate ning suudate, mida teistel pole? Need uued ettevõtted nõuavad väga oskuslikke ja spetsilisite teadmistega inimesi.
Me peame looma kõik tingimused selleks, et välisturgudel tegutsevad või seal tegutseda soovivad ettevõtted (eesti- ja välismaised) oleksid huvitatud Eestis selliste töökohtate loomisest. See tähendab, et neid tuleb varustada targa ning oskusliku tööjõuga. Näiteks praegu on Euroopas palju hiljuti koondatud võimekaid ja tipposkustega täies jõus endisi finantssektori töötajaid. Me peaksime kasutama võimalust ja pingutama, et nad Eesti ettevõte heaks tööle värvata.
Samuti võiks kaaluda võimalust näiteks riigi võlakirjad turule tuua ning saadud raha Eesti ettevõtjatele investeeringuteks välja laenata. Muidugi tuleb pikas perspektiivis välja arendada moodne infrastrukrtuur, soodne maksupoliitikaga ning hoida turvalist ja stabiilset ettevõtlus- ning elukeskkonda. Kuid kui me soo­vi­me lan­gu­sest väl­ju­da, peab meil olema ka lühiajaline eesmärk - kiired muutused reaalmajanduses. Rahandus­po­lii­ti­ka on vaid üks abivahend, et neid muu­tusi luua.

Monday, November 17, 2008

Olla või mitte olla innovaatiline/uuenduslik eestlane?

Odavate ressurssidele ja investeeringutele tuginev Eesti majanduse edulugu on hääbunud. Meid kõiki huvitab küsimus, kuidas areneb ja edeneb elu Eesti edasi?

Riik on poliitikat kujundades rakendamas Eesti arengu vankri ette innovatsiooni/uuenduslikkuse retoorika. Me oleme seadnud eesmärgiks "Teadmistepõhise Eesti". Muidugi on innovaatilisus/uuenduslikkus mõistlik vedur, mida rakendada arengu vankri ette aga kas meil on neid inimesi, kes selle sõiduga kaasa lähevad? Kas Eesti inimene on innovaatiline, uuendusmeelne, ettevõtlik? Mida need sõnad üldse tähendavad? Ja lõpuks millised on siis need ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed, kes meie elu edendavad?

Enamasti käsitletakse innovatsiooni kui ettevõtete edukat uuenduste rakendamise protsessi. Vaadates meist jõukamaid ja edukamaid riike, näeme selgesti, et edukad innovatsioonid on toonud kopsakaid kasumeid ettevõtetele nagu näiteks Google, Apple, DuPont, Microsoft jne. võimaldanud häid palkasid töötajatele ning rikkust riikidele tervikuna. Asi tundub selge. Võtame 45 000 Eestis tegutsevat ettevõtet, muudame nad innovaatilisteks ja võiks öelda, et tehtud?

Selline ettevõtmine eraldi oleks võimatu kuna ettevõtluse innovaatilisus/uuenduslikkus on äärmiselt tihedalt põimunud kogu ühiskonnaga. Inimestega, kes ettevõtetes uusi väärtusi loovad ja inimestega, kes neid hüvesid tarbivad. Ettevõtlus tervikuna peegeldab alati seda, mis on ühiskonnas inimestele lubatud, millised on inimeste omandatud teadmised, oskused ning väärtushoiakud. Näiteks, mobiilse parkimise turule toomine õnnestus Eestis kiiresti, sest lisaks olemasolevalt IT-lahendusele, kasulikule ärimudelile ja ettevõtlikkusele olid ka eesti inimesed piisavalt uuendusmeelsed, et mobiilse parkimise teenust kasutama hakata. Berliini linnavalitus näiteks on aastaid üritanud oma linnakodanikele selgeks teha, et mobiiliga parkimine on tunduvalt kuluefektiivsem ja kasulikum, kuid inimesed ei ole sellist uuendust valmis omaks võtma, kuigi see oleks neile kasulik. Seega kui me räägime innovatsioonist Eestis siis hõlmab see tervet ühiskonda, kus meie 49 000 ettevõtet tegutsevad. see tähendab, selleks, et edendada innovaatilisust/uuenduslikkust, tuleb tegeleda kogu ühiskonnaga tervikuna.

Innovatsioon ei ole kunagi asi iseenesest vaid on uuendusmeelse ja ettevõtliku inimese loodud tööriist ja iseloomustab alati mingit konkreetset inimeste poolt põhjustatud kasulikku muutust. Seega, selleks, et ühiskond oleks innovaatilisem, on vaja rohkem uuendusmeelseid ja ettevõtlikke inimesi. Milline on aga uuendusmeelne ja ettevõtlik inimene?
Need inimesed ei eristu oma vanuse ega isikuomaduste poolest. Nad eristuvad sellega, kuidas nad tegutsevad, millised on nende sihid ja kuidas nad rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks enese ja teiste inimeste teadmisi ning oskusi. Siinkohal rõhutaksin just läbi usaldusliku koostöö teiste inimeste teadmiste ja oskuste edukat rakendamist ehk juhtimise oskust.
Neid inimesi on meie ümber päris palju, proovin siinkohal tuua mõned näited.

Esiteks on nende inimeste puhul iseloomulik see, et nad seavad endale selgeid eesmärke. Eesmärgi seadmise olulisust nägime kõik hästi sellel kevadel üleeestilise koristamiskampaania puhul
"Teeme Ära 2008" . Kogu Eestimaa päevaga prügist puhtaks, kas pole haarav ja selge eesmärk, mille kampaania juht Rainer Nõlvak püstitas?

Teiseks võib välja tuua, et edukalt kasulikke muutusi läbiviivad inimesed toimetavad pidevalt läbi mõeldes ja analüüsides, kuidas jõuda eesmärgi täitumiseni. Seda, kuivõrd oluline on pidevalt oma tegutsemine läbi mõtelda teab igaüks, kes on kordki elus malet mänginud. Ühe geniaalsema eestlase, maletaja Paul Kerese malepartiid on hea näide sellest, kuidas järjekindlalt oma tegevust läbi mõteldes on võimalik leida lahendusi ja väljuda võitjana täiesti võimatuna näivatest olukordadest. Heaks näitematerjaliks on siin tema poolt
1973 a. kirjutatud raamat "Praktische Endspiele", mida loetakse male lõppmängu käsitluselt maailmas vaieldamatult üheks tippteoseks.

Kolmandaks, oma ettevõtmistes edukas inimene on enamasti omandanud oma erialal kõik parimad teadmised
ja lihvinud need oskusteks ja kogemusteks. Hea näide on siinkohal meie olümpiavõitja Gerd Kanter, kelle edu üheks nurgakiviks on viimase detailini lihvitud oskuslik kettaheite tehnika.

Neljandaks iseloomustab uuendusmeelset inimest võime märgata enda ümber puudusi ja tahe võtta midagi ette selle puuduse kõrvaldamiseks. Näiteks filmimees Ilmar Raag, kes väga hea sotsiaalse tundlikkusega inimesena märkas vägivalla probleemi koolides, kui järjest süvenevat ja noori hingeliselt katki tegevat nähtust. Raag, omades teadmisi ning oskusi, kuidas sellele probleemile läbi filmikunsti tähelepanu juhtida, tõi
ekraanile mängufilmi "Klass" ning tõstis ühiskonnas päevavalgele väga olulise probleemi. Film "Klass" andis tõuke probleemi avalikuks aruteluks ja viis ilmselt lähemale ka probleemi lahendamisele. Selline, puuduste lahendamisele orienteeritud käitumine on loomulikult väga oluline ka innovaatilises äris, kus konkurentsieelis saavutatakse tihiti just pakkudes tarbijatele hüve, mis lahendab mõne senise ebamugavuse või puuduse, mille peale varem keegi pole tulnud. Kunagi oli fotografeerimine professionaalide pärusmaa. Kodaki innovatsioon, ennast ise automaatselt häälestav kaamera loodi tagurpidi inseneritööna. Ei alustatud mitte uudse tehnoloogia rakendamisest vaid analüüsiti, mis muudab kaamera kasutamise inimeste jaoks ebamugavaks. Tänu sellele muutis Kodak kaamerate käsitlemise käepäraseks kõigile ja laiendas sellega oluliselt kaamerate kasutajate arvu tervel planeedil.

Viiendaks, innovatsiooni ei sünni kui puudub ettevõtlik hoiak. Ettevõtliku hoiakuga inimene on see, kellele meeldib ise midagi uut ette võtta, aktiivselt tegutseda, ootamata, et teised teda suunaks. Ta tegutseb pidevalt silmas pidades, et tema toimetamisest sünniks mingi kasu. Kindlasti olete märganud paljude edukate inimeste juures, et enne kui nad midagi ette võtavad, peab neil olema selge, et see ettevõtmine on neile kasulik.

Enamus protsesse, milles me oma elus osaleme, näiteks kasvõi hariduse omandamine, on kunagi välja kujundatud protsesside kogum. Me läbime need tihti mõtlemata, kuidas need on alguse saanud ja kas nad vastavad ka meie aja vajadustele ning võimalustele? Võibolla saab seda sama rutiinset, väljakujunenud protsessi praeguste tehnoloogiliste võimaluste ja teadmiste juures hoopis paremini teha?
Me sooritame igapäevaselt tuhandeid tegevusi ja ettevõtmisi nii nagu me oleme harjunud ning nõnda nagu need asjad on kujunenud, otsimata võimalusi kuidas teha seda sama teisiti. Uutmoodi lahendus võib aga viia hoopis parema tulemuseni, teha asja lihtsamaks või
muuta tegevuse kättesaadavamaks. Näiteks meile nii igapäevane asi nagu arvuti hiir on sobimatu kätetule inimesele, hiljuti tuli aga üks nutikas Norrakas välja toimiva lahendusega, kuidas inimesed saaksid kursorit juhtida keelega. Ka ajalehe viimine paljude lugejateni tundus kunagi võimatult kallis, seni kuni leiti, et reklaami avaldamise abil saab ajalehte teha tunduvalt odavamalt. Reklaami tekkimine lehtedesse võimaldas kirjutada ka tunduvalt iseseisvama sisuga lugusid kui enne, sest ajalehed ei sõltunud enam niipalju lehe väljaandmist toetavatest sponosritest, näiteks poliitikutest. Kui koolides poleks kunagi kasutusele võetud töövihikute süsteemi, kuluks õpetajatel tänapäeval tunduvalt rohkem aega sama arvu õpilaste harimiseks. Töövihikute kasutuselevõtt tõhustas aga kogu haridussüsteemi toimimist.

Ideed on uued lahendused, mis esialgu on meie peades. Innovaatiline on uus idee, mille rakendamine osutub tegelikkuses kasulikuks. Heaks näiteks on siin kasvõi Tõnu Kaljuste idee luua Nargen opera. Mõte rajada Naissaarele Eesti oma looduslähedane koht, kus esitada head muusikat, on võitnud suure poolehoiu ja selle idee realiseerumine tegelikkuseks on eesti inimestele loonud palju rõõmu, olles kindlasti suureks väärtuseks. Seega vastus püstitatud küsimusele on minu meelest - olla, sest ettevõtlikkus ja uuendusmeelsus on meie kõigi asi, kes me tahame muuta elu Eestis paremaks.

Tuesday, November 4, 2008

muusika ei tohi vaikida – riigieelarve peabki minema defitsiiti

Majandustsükli vahetuse ja kasvufaasi lõppemise tõttu on Eesti üle minemas loomulikku majanduse kokkutõmbumise faasi. Seda protsessi kontrolli all hoides pole selles meie riigile midagi ohtlikku. Küll on aga ohtlik viimasel ajal mitmete avalikkuse ees jutukate Eesti ettevõtjate seas levima hakanud tendents, kus propageeritakse tasakaalustatud eelarvepoliitika säilitamist.

Tasakaalustatud eelarve pole kunagi olnud ega saagi olla jätkusuutliku riigi poliitiline eesmärk. Riigieelarve on üks instrumentidest, vahend millega reguleerida riigi pidevat arengut ja selle hulgas ka üleminekut ühest majandustsüklist teise. See pole poliitikute ega rahva süü, et on ettevõtjaid, kes sellest «läbi ei hammusta». Senine tasakaalustatud eelarvepoliitika oli majandustsükli kasvu faasis vägagi asjakohane, nõnda talitades suutsime endale koguda reserve. Oleks võinud säästa rohkemgi. Lätlased näiteks sellega nii hästi hakkama ei saanud.

Loomulikult oli maksude tõstmine ka sellisel määral, nagu seda praegu tehti, suur viga. Samas on tore nentida, et mitmed mõistlikud ministrid nagu näiteks Juhan Parts, julgesid valitsuskabinetis ja ka osa «krokodillidega» piike ragistada, et maksud ei tõuseks veelgi. Nüüd on aga mitmed seni edukad ja avalikkuse eest tuntud ettevõtjad hakanud rahvast üles kütma mõtteavaldustega, et riik käitub eelarvet defitsiiti lastes ebaadekvaatselt. Selle mõtteavaldusega on hakanud kaasa minema lisaks ettevõtjatele ka mitmed Eesti poliitikud. Probleem on siin selles, et sellised «jutukad» ettevõtjad survestavad tegelikult lähenevate valimiste valguses omakorda ka teatud pehmemaid poliitikuid.

Mis siin muud soovitada, kui et on aeg Milton Friedmani raamatud öökapi pealt mõneks ajaks voodi alla tõsta ja vana hea John Maynard Keynesi majandusteooria tõed endale meelde tuletada. Ajal, mil majandus kokku tõmbub ja ettevõtjad hakkavad säästma ehk töökohti kaotama, tuleb riigil «veenda» ettevõtjaid, et nemad seda ei teeks. See tähendab, et lisaks eurorahade süstimisele majandusse tuleb riigil paisutada oma kulutused laekumistest suuremaks ja lasta eelarve defitsiiti. Loomulikult tuleb seda teha vaid seni, kuni selle positsiooni võtavad üle jälle ettevõtted, alustades ise rohkem kulutamist ja investeerimist ehk töökohtade loomist. Siis peab riik jälle eelarvepoliitika kujundama säästvaks.

Hoides kinni tasakaalustatud eelarvest, riskime järgnevatel aastatel tööpuuduse kiire kasvuga ja see oleks praeguste riigi võimaluste juures rumalus. Riigil (loe rahval) on küllalt reserve ja võimalusi ennast raskel ajal tööga varustada seni, kuni toimub väljasurevates majandussektorites töötavate inimeste ümberõpe. Kodus istuv töötu on riigi jaoks mitu korda kulukam, kui talle palga maksmine riigi poolt ükskõik millise sotsiaalse hüve loomisel. Ilmselt ei lõppe see tants riigieelarve ümber seni, kuni Eesti riik lõpetab riigi eelarvepoliitika tegemise ühe aasta kaupa ja läheb üle majandustsüklitele põhinevale eelarvepoliitikale. Mis puudutab inflatsiooni, siis selle probleemi lahendab teatud määral meie eest pöördeid koguv ja nafta hinnast õhku välja laskev finantskriis. Teadupärast koosnes ju meile muret tekitanud inflatsioon ühe kolmandiku osas nafta hinna tõusust ja ehk paneb õla alla ka keskmisest soojem talv ning sellest tulenev madalam küttekulu.

Muidugi võime me valida ka eelarve tasakaalus hoidmise tee. Seda võiks nimetada "vaikseks suremiseks". See on klassikaline lugu, mis juhtus Argentiinaga, üks esimesi Ladina-Ameerika kriise. Peale kiire kapitali sissevoolu kohalikku tööstusesse ja siis välisturgude ära kukkumise hakkas raskustesse sattunud Argentiina ennast kaitsma sisetarbimise arvelt aga iga järgmine tasakaalu planeeritud eelarve jooksis suurelt miinusesse.
Eesti põhilised ekspordi sihtriigid teatavad juba praegu tarbimise pidurdumisest.

Samas peaks Eesti eksport järgmisel aastal suurenema umbes kaks korda, et me saaksime oma elatustaset hoida vähemalt samal tasemel.
Kuidas seda saavutada kui enamuse meie ekspordist moodustab madala lisandväärtusega tööstuslik allhange? Muutusteks aga ettevõtjatel pole ei uusi targemaid inimesi ega raha. On teada, et ettevõtjatele laenu ei anta, kui siis ülikõrge intressiga. Seega ei suuda nad investeerida ja paljud firmad panevad "pillid kotti". On põhjust arvata, et Eesti eksport hoopis kukub.
Kas Eesti inimesed on valmis Euro võimaliku tuleku nimel mitu aastat järjest neelama alla palkade kokku kuivamise umbkaudu 1/3 ja tööpuuduse vähemalt 10 %? Mille eest maksavad noored pered elamuaseme laene?

Suure riski võtame ka meie venekeelse elanikkonna peale, nende seas on juba praegu tööpuudus tunduvalt kõrgem kui eesti keelt kõneleva elanikkonna seas.

Isegi Eesti Pank pole veel julgenud avalikkusele välja öelda palju vähem peavad Eesti inimesed edaspidi palka saama kui me euro eest võitlema hakkame ja eelarve tasakaalus püüame hoida.
Vanemad inimesed võib-olla on nõus väiksema pensioniga aga kardan, et enamus noori väiksema palgaga mitte. me riskime sellega, et tööturult lahkub meie kõige kallima vara, noored, energilised ja teotahtelised inimesed, nad lähevad ja müüvad oma tööjõu maha mujal samal ajal kui riik on nende üles kasvatamiseks teinud tohutuid kulutusi.
Tööjõu väljamüük, see on kõige mannetum eksport, mida üks riik teha saab.
Näiteks turism annab hetkel tööd 45 000 in ja on puhas eksport (muidugi siseturism välja arvata). Mida teeme aga meie, tõstame turismi käibemaksu ja siis ütleme ettevõtjatele, et raha ka ei saa aga hakake nüüd kasvama?


Wednesday, August 6, 2008

Ettevõtjad surugu disainiga gaas põhja

Disain on suurte võimalustega valdkond. Riigi seisukohast on disainil kanda kolm olulist rolli. Esiteks, olla ettevõtluse arengumootoriks ning teiseks kujundada avalik ruum inimeste kultuurilisi väärtushinnanguid ning funktsionaalseid erivajadusi silmas pidades. Kolmandaks disaini rakendamise valdkonnaks on parema sotsiaalse keskkonna loomine.

Siinkohal võiks ju mõelda disaini abil suurte kombinaathaiglate depressiivse mõju vähendamisele patsientide jaoks või näiteks rakendada disaini kuritegevuse piiramiseks. Viimast teemat on päris edukalt rakendanud britid (design against crime), luues uuringukeskuse, mille töö tulemusena on disainitud näiteks vargakindel jalgratas.

Eesti majanduse arenguks on oluline eelkõige seisukoht, mille järgi disain lisab innovatsiooni kõrval ettevõtluse arengumootorile nii mõnedki väärtuslikud hobujõud.

Arengufondi tellitud uuring 2008. aastal «Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated» näitas selgesti, et püsimaks konkurentsis, peavad ettevõtted suutma liikuda väärtusahelas ülesse, kliendile lähemale ning tõstma loodavat lisandväärtust ning tootlikkust. Sellisel ohtlikul rallil kulub võimsam mootor vägagi marjaks ära. Siinkohal on disain tõesti abiks, sest disain on väga hea vahend suurendamaks toote või teenuse väärtust kliendi jaoks.

Kui veel mõned disaini väärt omadused esile tõsta, siis tooks ära järgmise loetelu:

disain on ettevõtja tööriist oma konkurentsieeliste suurendamiseks;
disain viib ettevõtja toote või teenuse lähemale kliendi vajadustele.
disain on ekspordi mootor;
disain loob meile selgema, funktsionaalsema ja kaunima tehiskeskkonna;
disain tõstab elukvaliteeti aidates muuta elukeskkonda ja avalike teenuseid kättesaadavamaks erivajadustega inimestele.

Mul on hea meel, et siinkohal on riigile tekkinud hea partner Eesti Kunstiakadeemia ruumides tegutseva Disaini Keskuse näol, kelle pingutused tõstmaks disaini teadlikkust läbi ABCDisaini ja Futuresense seminaride on olnud vägagi edukad. Pikemalt sai selles kirjutatud PM-s.

Monday, August 4, 2008

Innovatsiooniaasta 2009

Eesti majandus on oma arengus suure pöörde lävel. Siirdemajandusest on meie tublimad
ettevõtjad juba võtmas suunda laienevatele turgudele. See on ka ainuvõimalik tee, parandamaks pikemas perspektiivis eestlaste elujärge. Olles üks töökamaid rahvaid Euroopas, pole me seniajani suutnud luua majandust, mis pakuks Eesti inimestele Euroopa mõistes tulusaid töökohti.
Selle eelduseks on meie ettevõtete maailmamajanduses konkurentsi jõudmine – ja see väljakutse
on hiiglaslik. Mida tähendab rahvusvaheline konkurents, näitab ilmekalt kas või Eesti ettevõtete hetkeseis börsil. Kui pole olulist konkurentsieelist, head toodet, suuri varasid ega õnne, siis on konkurentsis püsimine väga raske. Seega tuleb ettevõtjatel õppida paremini tundma uusi turge ning tegema oma äri nutikamalt kui seni. Siinkohal muutub oluliseks ka ettevõtjate tahe ning motiveeritus selles suunas liikuda. Riik tahab sellele omalt poolt kaasa aidata, tehes 2009. aasta innovatsiooniaastaks. Innovatsiooniaasta toob innovatsiooni ja uuendusliku äriga seonduvad olulised sõnumid Eesti avalikkuse ette. Innovatsiooniaasta aitab kaasa nii positiivse hoiaku kujunemisele uuenduslikkusest äris kui ka teadmiste ning kogemuste vahetamisele innovatsiooni teemadel ühiskonnas laiemalt. Ettevõtlus on äärmiselt tihedalt seotud kultuuriruumiga, milles ta paikneb. Positiivne hoiak ja parem mõistmine, mida tähendab uuendusmeelne äri ning teadmised, milliseid uuendusi rakendada – see kõik vajab laiemat toetust ning ühiskonna poolt omaks võtmist, nö kultuuritekstina lahtikirjutamist. Uued, meie keelde juurduvad mõttemudelid nutikast ärist ning innovatsioonist on meie ettevõtjate ees seisvate väljakutsete ületamise oluline osa.
Nendest mõtetest kannustatud sõnumeid soovibki innovatsiooniaasta nii Eesti ettevõtjatele
kui ka avalikkusele edastada.

Wednesday, July 30, 2008

Abort käib poliitikutele üle jõu

Avaldan oma isiklikud seisukohad seoses abordi teemaga.
Leian, et adekvaatse poliitika kujundamine abordi küsimuses käib hetkel poliitikutele kahjuks üle jõu, liiga palju on selleks takistusi ning seetõttu ei suudeta leida adekvaatselt põhjendatud ja oma mõju poolest efektiivset poliitilist meedet.
Selleks, et poliitikud saaksid tööle hakata tuleks filosoofidel lahendada 4 küsimust.
  • isikuks olemine ja selle algushetk
  • eluõiguse ulatus, näiteks raske puude või haiguse puhul
  • elu pühadus versus elu kvaliteet
  • vastandlike õiguste ja huvide käsitlemine
  • otsustusõiguse jagunemine moraali ja seadusandluse üle
Seni pole aga nendele probleemidele ammendavalt vastata õnnestunud.
Aborti kui moraali ja bioeetilist küsimust ei ole kindlasti otstarbekas lahendada, tehes selle soovijatele kallimaks, sest sellisel meetmel poleks soovitud laiemat mõju, see ei muudaks midagi, pigem kahjustaks see vaesemat elanikkonda.
Haigekassa rahast osaliselt abordi toetamine on aga tarvilik, kasvõi selleks, et vältida illegaalse abordi tegemise ohtu. Sellisele keerulisele probleemile poliitilise lahenduse leidmiseks tuleks muidugi pingutada ning teema avalikuks aruteluks huvigruppe senisest laiaulatuslikumat kaasata.
Probleemiks on ka see, et senini on ühiskonnas järjekindlalt oma sõnavõttudega domineerinud pigem katoliku koguduse liikmed, meditsiini inimesed ja avalikult pole sõna võtnud aborti õigustavad, sotsiaalseid aspekte adekvaatselt selgitavad inimesed.
Aborditeema rakendamine rahavastiku vähenemise vastu võitlemise vankri ette oleks samuti minu hinnangul ebaeetiline (kui pole tugevalt argumenteeritud põhendust), sest seda saaks tõlgendada indiviidi huvide liigse ja põhjendamatu allasurumisena ühiskonna huvide ees ning see ei sobiks ka konservatiivse maailmavaatega. Juhin ka tähelepanu, et Eesti, olles koos Rootsiga üks Euroopa kõige ateistlikuma ühiskonnaga riike, olles ajalooliselt lutherlik maa, ei saa poliitika kujundamisel abordi teemal kindlasti lähtuda katoliiklikest seisukohtadest, millele toetuvad näiteks Iirimaa ja Poola.
Loodan siiski, et tulevikus leitakse Eesti poliitikas ka abordi teemale adekvaatne poliitiline sisu, praeguseni seda minu hinnangul Eestis pole.
Inspireeritud innojairja blogist,

Monday, July 28, 2008

Konservatiivsus on lihtne

Äsja lõppenud Noorte Konservatiivide kuumadel suvepäevadel küsiti minult vestluste käigus päris mitu korda, mida tähendab konservatiivsus ja ma lubasin sellest oma blogis võimalikult lihtsalt mõned read kirjutada. On asjad, mis konservatiivsuse juures on lihtsad.

Iga inimene on “võitja”. See tähendab inimesele peab võimaldama elada oma
elu tema enda soovitud teed minnes ja iseenese tõekspidamisi järgides. Siinkohal on muidugi
oluline, et see ei tohi kahjustada tema kaasaegseid, kes sama soovivad. Riik peab inimeste ellu
sekkuma nii vähe kui võimalik, tagades oma kodanikele lihtsalt võrdseid võimalusi ja kaitstes
järjekindlalt põhiseaduses kodanikele antud õigusi ja vabadusi. Oma riik, sõnavabadus, keel, kodu, eraomand, turvalisus jne..

Konservatiivsus tähendab hoida riigi elanike maksukoormust nii madalal kui võimalik ja mitte lasta tekkida “paksul” riigil, pigem soodustada eraomandust.

Tähtis on väga põhjalikult läbikaalutud riigi eelarvepoliitika ehk fiskaalvastutus. Lihtsustatult tähendab see seda, et riik ei tohi kulutada rohkem raha kui tema “rahakotti” on laekunud.

Konservatiivsuse oluline prioriteet on ka hoolitsemine elanike pideva turvalisuse eest. Seda nii
oma kodus, tänaval kui ka laiemalt selles keerulises maailmas, milles me praegu elame.

Konservatiivsus tähendab, et igavikulised väärtused on tähtamad kui raha. Neid tuleb säilitada ja pidevalt kaitsta muutuva maailma tõmbetuulte eest.

Elus on kindel vaid üks- kõik muutub ja selles muutuvad maailmas saame õnnelikud olla vaid
koostöös. Koostööks on vaja väärtusi , mida üksmeelselt hinnatakse. Need on läbi aegade inimestel olemas olnud, kuid nende eest tuleb ka alati seista.
sõprus, sallivus ja hoolimine
töökus ja tarkus
tõde, tagasihoidlikkus ja heatahtlikkus jne..

Ja lõpuks on konservatiivsuse kandev idee ka uskumus, et meie järeletulevate põlvede peab jääma maha parem Eestimaa kui see mille meie eest leidsime :)

Sunday, June 15, 2008

Elav muusika on omal kohal igas meelelahutusasutustes.

Nagu enamuste kaunite kunstivormidega, on ka muusikal inimeste elus oma koht nii suure kunstina kui meelelahutusena. Inimeste lõbustamiseks on muusikal alati olnud oma paigad, kus teda kuulajatele esitletakse. On ka asju, mida inimesed armastavad aga mida ilma muusikata teha ei saa, näiteks tantsimine. Öeldakse, et elava muusika väärtus on selle kordumatuses. Täpselt samal viisil nagu ta kord on kõlanud, ei saa ta enam kunagi olla. Elava muusika puhul lastakse muusikal tekkida vahetult esitamisel. Iga järgmine esitamine on alati veidi teisiti. Selline olukord muutub väärtuslikuks aga alles siis kui kuulajad neid erinevusi märkavad ning neid erinevusi väärtuslikuks peavad. See eeldab keskmisest suuremat teadlikkust muusikast, ning ka esitatava muusika ja sellega seotud kultuurikonteksti tundmist.

Veel võib ealva muusika puhul tuua välja, et lisaks muusikale meeldib kuulajatele nautida muusikut kui inimest, kes on esitatava muusikaga ise vahetus kontaktis. Selle nägemine võib mõjuda vägagi sütitavalt ning kaasahaaravalt, tekitades toredaid elamusi ning sedalaadi fenomen paneb tihi inimesi elava muusika järele ka tantsima.

Tallinna ööelu elavat muusikat pakkuvates kohtades on kirev. Eelkõige naudivad seda Tallinna noored ning arvukad välisturistid. Vanemaid tallinnlasi kesklinnas valjult mürtsuva muusika keskel just väga palju ei kohta. Tallinnas on päris palju klubisid, pubisd, kohvikud ja restorane, kus võib tihti kuulda meelelahutuslikku muusikat elavas esituses. Kõlab nii disko, folk, jazz kui rock. Näiteks teada tuntud Viru hotelli all asuv ööklubi Cafe Amigo on aastaid pakkunud külalistele võimalusi nautida elavat muusikat ning seda lausa mitmel õhtul nädala jooksul. Enamasti kõlavad seal Eesti muusikute esituses tuntud lood rockmuusika varasalvest ning selle järgi tantsitakse Amigos meeleldi. Üheks elava muusika edu põhjuseks Amigos võib olla ka hotelli külalistena domineerivate soome turistide kohalikest suurem armastus elava muusika järele. Kuna turistidel on Tallinna ööelus suur osa mängida, siis on mitmed kohad seda üritanud ka arvestada. Näiteks Raekoja platsi servas asuvas väliskülalistele orienteeritud iiripärane pubi Molly Malone`s pubis mööduvad nädalavahetused just Iiri rahvamuusika saatel, meenutades väga Dublini pubides toimuvat. Swingiliku elavat muusikakultuuri pakuvad tihipeale kohvikud Moskva ja Pegasus ning uue tulijana, kohvik Clazz. Esinejateks enamasti õdusad jazzi triod või kvartetid ning ellkõige võluvad nais hääled. Mehi näeb Tallinnas jazzi laulmas üpris harva.

Olulisena võib elava muusika puhul välja tuua veel asjaolu, et ta vajab alati lisaks esitajale ka suhestumist kuulajaga. Tähtis on see side, mis on esineja ning kuulaja vahel. Selle tekkimine ning ühiselt jagamine on kontserdi õnnestumiseks väga oluline. Kuulajate kohta võib öelda, et tihti on nende tähelepanu köitmisel esinejale, abiks ka äratundmisrõõm. Inimestele lihtsalt meeldib kuulata lugusid, mida nad on raadiost kuulnud, ning, mis juba korra on nende tuju tõstnud. Seda teavad ka esitajad ning esitavadki tihtipeale seetõttu publikuga parema kontakti loomiseks hea meelega, kas enda või teiste esitajate poolt kuulsaks mängitud palasid.

Ilmselt ei tee elav muusika ise veel mõnda kohta Tallinnas veel populaarseks, kuid võib palju kaasa aidata hea koha maine tõstmisele ja jätkuvalt kasvavas konkurentsis püsimisele. Uusi kohti, kus oma vaba õhtut muusika saatel veeta, tuleb tallinnasse aina juurde. Uued kohad on inimeste jaoks tihtipeale atraktiivsemad .Andes uudishimule järgi, ollakse tihti altid külastama mõnda kohvikut, kus varem pole käidud. See teeb aga teada-tuntud kohtate jaoks elu keerulisemaks, ning sunnib otsime võimalusi, kuidas oma kliente hoida. Kokkuvõttes võib öelda, et elav muusika on omal kohal igas meelelahutusasutustes, kus suudetakse seda nauditavalt kuulajatele serveerida ning, kus on stiilipuhtalt kombineeritud nii koha interjöör, ühiseid väärtusi jagav publik ning õnnestunult on valitud ka ruumis viibivate inimeste jaoks tähenduslik muusikastiil. Sellisel juhul omab elav muusika kuulajatele suurt mõju ning tagab külastajate jaoks elamusterikka õhtu, kindlustades niiviisi ka meelelahutuskohtade omanikele kopsakama sissetuleku.

Sunday, June 1, 2008

Purjelauaga Pirital

Viimase aja ärevam sündmus minu elus on kindlasti purjelaua ost. Olen sellest juba päris pikalt unistanud ja kuna magistritöö sai ka valmis, oli põhjust endale väike kingitus teha. Üldiselt on sellega kaasnenud päris palju muudki uut kui ainult lauaga merel tuule püüdmine. Näiteks on viimasel ajal minu jaoks väga populaarseks saanud pidev tuuleinfo jälgimine veebis. Selle koha pealt on võimalusi palju. Mina kasutan enamasti www.surf.ee linki windguru. Peale paljude vidinate, mida sõiduks vaja, näitkes kasvõi trapets, on muidugi oluline ka, kuskohas sõita? Peale tööd enam eriti kaugele minna ei jõua, nii olengi enamasti merele läinud Pirital. Sealne Hawaii surfiklubi pakub selleks vägagi mõnusat võimalust. Ega Tallinnas kusagil mujal võimalust merele minna ja sealsamas ka oma surfivarustust ning muid aju hoida polegi. Nüüd on aga Pirita linnaosa valitsus järjekordselt oma parkimise teemaga kaikaid kodarasse toppimas. Kuna elan merelinnas on minu meeles loomulik, et oma vaba aja tahaks veeta merel või mere ääres. Tallinna keskerakondlik Pirita linnaosa valitsus on aga otsustanud selle pealt koorida nii, mis jaksab. Esiteks kui kesklinnas on võimalik tasuta parkida laupäeva õhtul või pühapäeval, siis sellist võimalust Pirital pole. Maksma peab ka oma vabal ajal sinna mere äärde minnes. Hea küll, see pole nüüd niiväga kallis. Läheb aga järjest hullemaks. Nüüd on ainukesel teel, mis surfiklubi juurde viis, ette pandud punane tellis ja sealt läbi sõita ei või. Huvitav, kuidas ma siis nüüd oma laua ja varustuse mereäärde saan? Tassin seljas 1 km? Kurvaks teeb selline asi. Muidu on suvi ja meri väga mõnus.
p.s.
Paistab, et asjad liiguvad paremuse suunas ja "punane tellis" on surfarite rõõmuks Piritalt kadunud, tore.

Thursday, May 1, 2008

Kuidas teadmised rahaks vahetada?

Ühel hiljutisel ettevõtluskonverentsil tunnistas kaubandus- ja tööstuskoja esimees Toomas Luman, et tema ei saa aru, mida tähendab teadmistel põhinev ettevõtlus.
Võib julgesti eeldada, et ega keskmine, praktilise meelega ettevõtja pole Eestis praegu palju eredam kui kriit karbis. Järeldus on lihtne tulema. Ajal, mil riigi innovatsioonikatlad keedavad täie rauaga parimat innovatsioonisuppi eesmärgiga arendada teadmistepõhist Eestit, keeb kateldes tegelikult üsna mage vesi. Eesti ettevõtjatel pole aimugi, kuidas käib mingi kindla valdkonna ettevõtluses tegelikult inimkapitali abiga teadmiste rahaks vahetamine.
Riigil on aga majanduse arendamisega kiire, sest Eesti ettevõtjad kaotavad praegu maailmaturul oma niigi nõrka konkurentsivõimet. Samamoodi jätkates pole meie ettevõtted tulevikus enam suutelised pakkuma tööd, millest saadud palk teeks eestlase jõukaks. Piltlikult öeldes on eestlane dieedile pandud ja peab ootama, kuni riik, teadlased ja ettevõtjad maitsva suppi valmis keedavad. Riik on aga koka rolliga hädas, sest endiselt keeb potis ainult vesi.
Raha tule tegemiseks esialgu jätkub. Näiteks uuendusmeelset ettevõtlust toetab Eesti riik järgmisel seitsmel aastal kokku rohkem kui seitsme miljardi krooniga.
Kui tahame, et sellisel keetmisel oleks jumet, peab ettevõtjate tegevus muutuma. Ettevõtjad peavad sihtima suuremat tootlikkust, kas tootmises või teenustes. Kinnisvaraäri rahvusvahelisel areenil eriti ei toida, maailma mastaabis on see 3% lisandväärtusega lootusetu valdkond. Sama problemaatiline on ka puidutööstus. Kindlasti on suurema tootlikkuse saavutamine võimalik näiteks teadmistemahukate teenuste puhul, mida toetatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Ehk on neid võimalik, kuigi ilmselt väga keeruline, pakkuda ka piiri taha, mitte ainult siseturule? E-tervise valdkonda kuuluv äri on kindlasti tulevikuteema ja Eesti jaoks potentsiaalne ekspordivärav, millega tasub tegeleda.
Mis puutub riigi tegevusse, siis tuleb tähelepanu juhtida ka asjaolule, et sõltumata sellest, kui väärt kraam podiseb ettevõtluse arendamise potis, läheb tule pliidi all hoidmine meile ikka sama palju maksma. Seega tuleb hoolt kanda selle eest, et ettevõtja tegevuses toimuksid riigi toel sisulised muutused.
Koolitusel kohvitamine ei aita
Kuidas seda teha? Eestlastele meeldib ikka tuua näiteid “Tõest ja õigusest”, mis sobib nii pulma- ja matusekõne ilustamiseks kui ka innovatsioonist rääkimiseks. Nii nagu vanal Andresel oli vaja poeg Indrek linna saata, et jõgi saaks lõpuks süvendatud ning Vargamäe sood põllumaaks muudetud, nõnda on lugu ka meie ettevõtlusega. Selleks et Eesti rahval oleksid ka kümne aasta pärast head töökohad ja magusamat leiba, peame praegu hakkama inimesi õpetama, kuidas toimib teadmistel põhinev ettevõtlus. Kuidas teha äri intellektuaalsel omandil põhinevate teenustega. See on ainuke võimalus üleilmastuvas maailmas ellu jääda.
Meie ettevõtlust toetavad meetmed on vaja seada nõnda, et need muudaksid ettevõtjate käitumist. Vaid käitumise muutmine võib arendada uutmoodi mõtlemist. Vastupidine tegevus – üritada mõtlemist muuta ning loota, et see mõjutab käitumist –, pole õnnestunud. Koolitustel kohvitamisest ei ole abi.
Ettevõtlust toetavate meetmete raames tuleb võimalikult palju soosida meie ettevõtjate ja teadlaste saatmist sinna, kus tegelikult toimib avatud innovatsioon. Mitte Soome ega mujale Euroopasse, vaid Jaapanisse, Singapuri, USA-sse jm. Tuleb toetada nende “inkubatsiooni” tõelistes maailma innovatsioonikeskustes ja nõuda, et nad oma kogemusi pärast kodus ka teistega jagaksid.

Monday, April 21, 2008

Võibolla teeme me selle sambaga ajalugu

Mõtteid võidusambast

Ilmselt on sammas millegi pühitsemiseks. Olgu selleks siis võit või vabadus. Kreeklased pühitsesid templitega oma jumalaid. Kreeklastel olid templid määratud jumala eluasemeks. Venelastele on tähtsad võidu sambad, Alexandri sammas, Tallinna Volodja. Sakslastel on Brandenburgi väravad. Keiser Friedrich W. II pühitses sellega rahu. Sammas on kena asi, eriti veel klaasist aga kas Eestlased on samba rahvas? Kas Eesti kultuuris on kohta sambal? Kas on mõni sammas, mille juures Eestlane käib? Väga raske on selle kohta midagi arvata. Eestis on populaarsed pigem skulptuurid. Suudlevad tudengid, K.E. von Baer Tartus, Koorti metskits Tallinnas, Tarvas Rakveres, Koidula Pärnus jne. Eesti rahvas on saanud maitsta võitu ja ka vabadust. Rahva võidetud vabadus on tema enda oma ja seda tasub pühitseda, millegagi , mis on meie endi oma, meie enda kultuuripärandist, mitte võõrast kultuurist. Mis on eestlaste pühad kohad? Hirvepark on Eestlastele ilmselt midagi olulist, kuid selle tähendus seisab inimeste meeltes ka ilma 100 000 000 EEK maksva sambata. Üle 500 hiiekoha on laiali üle Eestimaa. Olgu nendeks siis metsatukad, põlispuud, kivid või allikad. Läbi aegade on hiites kõik hoolsa kaitse all olnud, hiitest millegi murdmine või raiumine on tabu. Ajalooliselt on hiis pühapaik. Kuid lisaks sellele on ta alati kultuurimälestis ning paik, mis on kuidagi seotud meie identiteediga.
Võibolla teeme me selle sambaga ajalugu ja loome ühe tähendusliku samba Eesti rahva jaoks? Elame-näeme.
Sellised mõtted.

Monday, March 24, 2008

2018 on meil rohkem ka mittetehnoloogilisi uudsed teenused pakkuvad ettevõtteid

2018 on meil rohkem ka mittetehnoloogilisi uudsed teenused pakkuvad ettevõtteid

Arvan, et Eesti majanduses on aastal 2018 küll tegijaid tehnoloogilisi lahendusi rakendavate ettevõtete näol kuid üllatavad just mittetehnoloogilisi uudsed teenused pakkuvad ettevõtted.

Mittetehnoloogiliste teenuste valdkonnas muutume oma regioonis arvestatavalt konkurentsivõimelisemaks eelkõige kvaliteetse logistika vallas ja seda nii maal kui merel.

Finantsteenused nagu kindlustus ja kommertspangandus on jätkuvalt olulised aga kiiremini arenevad eelkõige online finantsteenused sulades kokku võidukäiku tegeva online kaubandusega.

Hoogsalt on suurenenud meditsiini ning tervishoiu teenuste osakaal meie majanduses ja ekspordis.

„Vanad kännud ” tööstuses annavad teed noorematele ja Eesti tööstus (ka toiduainete tööstus) areneb rohkem juhtimise-põhiseks. Eesti ettevõtjad on õppinud rohkem ise musta tööd sisse ostma ja uue brandi või teenuse näol uut lisaväärtust looma.

Turismil on ka aasta 2018 öelda oluline sõna meie ekspordis. Vigadest õpitakse ja Eesti on õppinud maailmale edukalt kommunikeerima „oma lugu”. Rakendust leiavad paljud nutikad mittetehnoloogilised lahendused, kuidas näiteks siduda turismi ja meditsiinialaseid teenuseid, koolitusi jne.

Tööstuses tekkib rohkem väikesed kuid konkurentsivõimelised kõrgtehnoloogilisi niššilahendusi pakkuvad ettevõtted, mis ei saavuta küll rahvusvahelist haaret kuid võimaldavad luua vähesel määral kuid hästi tasuvaid töökohti spetsialistidele.

Olulisel kohal on ka uusi tehnoloogiaid rakendavad teenused nagu praegu edukas mobiiliga parkimise teenus.

Enamus eksporti läheb ikka EL-i ja loodetavasti kasvab teenuste osakaal ekspordis. Praegu on kaupade ja teenuste liikumine EL sees ülekaalukalt kaupade kasuks ja kuna võib arvata, et EL sisene teenuste liikumine suureneb siis ehk on ka Eestil võimalus sealt oma noos saada.

Loodan, et eestlased on meie piirkonnas tugevad ka teistes teadmistepõhistes teenustes nagu uuringud, konsultatsioonid, koolitus ning kinnisvaraarendus. Siin tagab edu eelkõige koostöö teiste põhjala riikidega.

Uuendusmeelne ja uudsete lahenduste rakendamisele suunatud praktiline mõtteviis ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt on leidnud oma loomuliku koha ja meedias väheneb abstraktne ning inimesi väsitav kõnepruuk innovatsioonist kui millestki üldisest.

Loodan, et innovatsioonipoliitika on selleks ajaks integreeritud praktilise tegevusena kõikidesse olulisematesse riigi valitsemisaladesse nii nagu praegu on toimunud kvaliteetjuhtimise printsiipide rakendamisega avalikus sektoris.

Maailma riikide majanduse koguproduktist 7- 8% moodustava (Eestis u. 3% SKP-st) ja jätkuvalt kasvutrendi näitava loomemajanduse lipulaevaks on Eestis ka siis kuldne kolmik-

kirjastamine, reklaam ning arhitektuur.

Loomemajanduse ülejäänud valdkonnad saavad Eestis lõpuks ehk jalad alla ja meie oma unikaalne pärimuskultuur, eriti muusika, leiab siinkohal olulist rakendamist.

Loodetavasti võime aastal 2018 uhkust tunda ka mõne Eestis disainitud, loodud ja maailmas tuntud mänguasja või hariva-meelelahutusliku arvutimängu üle.

Tuesday, January 22, 2008

Südameheadusest

Muidugi on tähtis aidata neid, kes abi vajavad.

Aga mitte ainult sellepärast, et neil on raske muidu hakkama saada.

Seda on vaja ka meie endi jaoks.

Aidates teisi õpime me ka ise olema paremad inimesed.

Oma lähedaste, töökaaslaste ning üldse teise inimeste vastu.

Kuid südameheadus on selline asi, mida tuleb endas kasvatada ja arendada.

Niisamuti nagu me õpime elus oma ametit või võõraid keeli.

Nii, et kui me teeme head teistele, saame me ka ise paremaks.