Tuesday, January 20, 2009

Imre Mürk: Tugitooli sügavuses õnnelikuks ei saa


IGA PÄEV KUULEME uudiseid majanduslangusest. Eesti edulugu oleks justkui ühtäkki otsa saanud. Seetõttu huvitab kõiki, kuidas elu edasi areneb ja kuidas tulevikus edukas olla.
Eestis on seatud eesmärgiks liikuda teadmistepõhise riigi suunas. Teadmistemahukas majandus vajab aga avatud, julgeid ja uuendusmeelseid inimesi. Kas meil on neid küllalt? Kas Eesti inimene on uuendusmeelne ja ettevõtlik? Mida need sõnad üldse tähendavad?
Hiljutine väärtushinnangute uuring näitas, et eestlane vajub üha enam tugitooli sügavusse teleri ette. 71 protsenti meist tunnistavad, et kõige õnnelikumad oleksid nad mitte midagi tehes ja õhtu läbi telekat vaadates. Aga rikkaks tahab eestlane sellegipoolest saada.
Kes ja kuidas ta siis rikkaks teeb? Või peab ta siiski midagi ka ise tegema?
ENAMASTI KÄSITLETAKSE mõistet «innovatsioon» kui ettevõtete edukat uuenduste rakendamist. Vaadates meist jõukamaid riike, näeme, et edukad uuendused on toonud kopsakaid kasumeid sellistele ettevõtetele nagu Google, Apple, DuPont ja Microsoft. See omakorda on võimaldanud maksta häid palkasid ning jagada rikkust riikidele tervikuna.
Nii et asi on selge: võtame kõik 45 000 Eesti ettevõtet, muudame nad uuendusmeelseks ja ongi tehtud! Mõistagi oleks säärane ettevõtmine eraldi võimatu, sest ettevõtluse uuendusmeelsus on tihedalt põimunud kogu ühiskonnaga. Inimestega, kes ettevõtetes väärtusi loovad, ja inimestega, kes neid hüvesid tarbivad.
Seni, kuni me mõistame innovatsiooni all ainult uusi tehnoloogiaid, ei oska me enda kõrval näha inimesi, kes oma tegevusega tõestavad, et see on võimalik igal elualal. Aga neid on, ehkki mitte veel piisavalt, et suunata laiemat strateegilist muutust väärtushinnangutes. Edukusele pürgival ühiskonnal on võtmeroll need inimesed üles leida ja aktiveerida.
Läinud aastal anti aasta kodaniku tiitel Rainer Nõlvakule, kes koos «Teeme ära!» tiimiga suutis panna eestlased mõtlema, millises keskkonnas me elame, ja selle parandamiseks ka midagi ette võtma.
Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism pärgas parimaks turismiedendajaks Viljandi pärimusmuusika keskuse. Viljandil on potentsiaali tublide ja ettevõtlike inimeste kaasabil kogu piirkonna arengule hoog sisse lükata ning Eesti avastamata aardena turismist kasu lõikama hakata. Mõte Viljandist kui kogu maailma tippsõudjate silmis hinnatud sihtkohast on esialgu veel unistus, kuid siiski täiesti reaalne eesmärk.
INIMESED, KES julgevad mõelda suurelt, ei eristu oma vanuse ega isikuomaduste poolest. Nad eristuvad teistest sellega, kuidas nad tegutsevad, missugused on nende sihid ning kuidas nad rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks enese ja teiste inimeste teadmisi ja oskusi. Nad seavad endale selgeid ja innustavaid eesmärke, analüüsivad teoksil olevat tihti juba mitu sammu ette, püüdlevad parima poole.
Ettevõtliku hoiakuga inimene märkab enda ümber puudusi ja tahab nende kõrvaldamiseks midagi ette võtta, innukalt tegutseda, ootamata, et teised teda suunaks. Kui selline hoiak puudub, meie elu ei parane.
Ettevõtlikkus ja uuendusmeelsus puudutavad meid kõiki, kes me tahame Eesti elu paremaks muuta. Ühendus tugitool-teler-toasussid ei toimi enam.