Klassikalises mõttes on avatud ühiskond inimestevaheline kokkulepe, et kõigil on sünnipärane õigus parandada oma varanduslikku seisu ja sotsiaalset staatust.
Sellele järgneb nn ühiskondlik rüselus, mille käigus inimesed välja selgitavad, kes on kes. Seetõttu vajavad inimesed ka normatiivseid kokkuleppeid, mis on lubatud ja kuidas üksteise suhtes käitutakse. Nõnda kehtestataksegi sotsiaalsed väärtused nagu -kõik on seaduse ees võrdsed, demokraatlik valitsemine, sõna ja mõtte vabadus jne.
Paraku, sotsiaalsetest väärtustest iseenesest ei piisa. Kui loodust vaadata etroopia suunas liikuva protsessina termodünaamika II seadus), siis inimene on selles süsteemis keskkonna suhtes pidevalt korrastuv ja selleks palju välist energiat rakendav süsteem. Inimese eripäraks on ka pidev katsetamine, enese suhtes välise keskkonna ümberkujundamisel.
Selleks, et seda teha vajab ta impulssi, mis ajendaks tahtma ja tegutsema.
Seega, selleks, et inimeste sotsiaalne kooslus, ühiskond, oleks süsteemina toimiv ning ei laguneks (alla ei käiks) on vaja ka inimese kui isiksuse tasandi väärtusi, mis võimestaks nende tahe pidavalt luua uut. Nendeks on näiteks tarkusearmastus ja heatahtlikkus, enda tunnetamine armastava olendina.
Wednesday, December 8, 2010
Saturday, September 18, 2010
Eesti teenusemajandus - meil tuleb oma tugevused niššides ära kasutada
Mõteldes Eesti majanduse tulevikule aastal 2018 siis kahtlemata on tööhõive mõttes ka siis nagu praegugi Eestis suur osa töökohtadest siseturule suunatud teenustes, kuid tootlikkus (inimeste sisetulek) saab seal kasvada vaid koos Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime üldise paranemisega. Seetõttu tuleb meil oma tugevused niššides ära kasutada ja vähegi ekspordipotentsiaaliga valdkondadele kasvuvõimalused luua ning Eestil on head šansid oma jõukust kasvatada läbi selle, et tuleviku majanduskasvust moodustavad olulise osa eksporditavad kõrge lisandväärtusega teenused.
Juba viimased neli aastakümmet on maailma jõukamate riikide majandust iseloomustanud teenusemajanduse osakaalu kasv SKTst. Nüüdseks on teenuste osakaal OECD riikide majanduste tööhõives kasvanud üle 70% SKTst ja ennustatakse, et see kasv jätkub. Kuni möödunud sajandi lõpuni tööstuslikus tootmises domineerinud riikides on majanduse struktuurimuutus teenuste kasuks on olnud stabiilne ning sõltumatu maailma majandust tabanud tsüklilistest buumidest või kriisiaastatest. Samal ajal on Hiinas ja mitmes teises Aasia riigis olukord veel vastupidine. Teenusesektoris on töökohtade osakaal kõigest 20% ning 80% elanikkonnast töötab põllumajandus- ning tööstussektoris.
Mis on olnud selle arenenud riike iseloomustava teenusemajanduse kasvutrendi põhjuseks?
Esiteks. Tööjaotuslikkuse printsiip, mis on olnud maailma majanduse tootlikkuse kasvu oluline mootor, tekitab järjest juurde teenuseid, mis eralduvad enamasti tööstusest. Näiteks igat liiki masinate hooldusega seotud hooldus- ja tugiteenused, jäätmekäitlusega seotud teenused või arendustegevus, mis on paljudes valdkondades kasvanud omaette ettevõtlusharuks. Võib öelda, et töötlevat tööstust on tabanud sama saatus, mis kunagi põllumajandust. Järjest vähem töökohti läheb vaja selleks, et tagada tootmine ning üha suuremat kaalu omavad töötleva tööstuses jaoks tööhõive mõttes mitmesugused juhtumisalased (turundus, finantsjuhtimine) ja muud tugiteenused. Näiteks disainiteenus muutunud järjest keerukamaks ja töömahukamaks. Disainitakse tooteid ja nende omadusi, millest varem ei osatud unistadagi. See aga loob teenustesse töökohti juurde. Samas on tootmine ise muutunud üha enam automatiseerituks ning see omakorda kaotab vajadust inimtööjõu järele.
Teiseks. Globaliseerunud majandusega maailmas, kus kapital ja koos sellega tootmine on liikumas soodsamasse kasvukeskkonda Aasias, on teenustega seotud töökohad osutunud paiksemaks. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teenust saab geograafiliselt osutada vaid seal kus seda tarbitakse (erandiks virtuaalkeskkond) ning jõukad lääneriigid on olnud väga head teenuste tarbijad. Stabiilselt on kasvanud tarbimine turismiäris ja meelelahutuses. Selle aluseks on üldine jõukuse kasv. Pealegi mitmed teenusevaldkonnad nagu näiteks elamuehitus, majapidamisega seotud teenused, infrastruktuuriteenused ja jaekaubandus jne on osa inimeste esmavajadustest ning seetõttu nõudlus nende järele eksisteerib alati. Kuivõrd mistahes tarbekauba tootmise korraldamine Hiinas on muutunud järjest hõlpsamaks ja seetõttu sinna kolinud, siis teenustega kauplemise üheks peamiseks tunnuseks on teenuse ja teenuse tarbija ühisosa, mis moodustub teenuse ja kliendi vahetus interaktsioonis ning seetõttu on teenuse osutamise n.ö. loomulikuks asendiks kliendi lähedus.
Kolmandaks. Viimaste aastakümnete innovatsioonid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiates nagu mobiilside ja internetilahendused on toonud kaasa palju uusi võimalusi eelkõige teenustele. Arvutite muutumine massikaubaks on loonud meeletu turu nendel arvutitel jooksva tarkvara arendamise ning sellega seotud teenuste jaoks. Samuti on virtuaalkeskkond on osutunud äärmiselt viljakaks kasvupinnaseks globaalse haardega teenuseettevõtlusele. Heade näidetena sobivad siia Google, Amazon jpt. Samuti on finantsteenustes, tervishoiuteenustes ja paljudes teistes teadmisemahukates teenustes tänu IKT-le saanud võimalikuks tööprotsesside jaotus selliselt, et osa teenuse osutamiseks vajalikust tööst tehakse teistes riikides (business porcess outsource).
Seetõttu on globaalse haardega ettevõtete üheks viimaste aastate iseloomulikuks käitumisjooneks olnud strateegiline suund teenustele ehk laienemine tootmispõhiselt tegevuselt teenusepakkujaks (näiteks General Electric, IBM, Dell, Kone jpt). Peamine põhjus oli Aasia, eriti Hiina kujunemine maailmale asju tootvaks vabrikuks. Seni rahvusvaheliselt edukatel tootjahiidudel polnud vanaviisi jätkates mingit võimalust edasi kasvada. Juba 90ndate alguses, väljudes tollasest majanduskriisist mõistsid suurkorporatsioonide juhid, et tuleb leida uusi lahendusi, mis ettevõtte kasvule viiks. Ühe suure kasvuvõimalusena nähti teenuseid. Näiteks Jack Welsh, USA ettevõtte General Electric juhina on öelnud, et tema esmaseks ambitsiooniks GE juhtimisel tookord oli liikuda tarbekaupade tootmiselt võimalikult integreeritud teenustelahenduste suunas. Selline strateegia tõi suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele ka edu. Tänaseks on enamus suuri korporatsioone on oma missiooni ümber sõnastanud teenusekeskseks. Näiteks IBM näeb ennast eelkõige uudsete lahenduste pakkujana informatsiooni töötlemiseks ja juhtimiseks seni avastamata moel. Soome tuntud tööstusettevõte liftide ja elevaatorite tootja Kone aga inimeste voo liikumise teenuse lahenduste pakkujana.
Teenuste eksport
Teenuste mõju Eesti majanduskasvu numbrite kergitamisel saab olla kahte tüüpi. Esiteks otseselt eksporditurule suunatud rahvusvaheliselt kergemini kaubeldavad teenused, näiteks turism, transiit või rahvusvahelised IT tugi- või kõnekeskused. Teiseks töötleva tööstuse või põllumajanduse konkurentsivõimet parandavad ja selle läbi kaudselt ekspordi kasvule kaasa aitavad, enamasti siseturule suunatud teenused nagu näiteks disain, turundus, pangandus, sisemaine logistika, teadus ja arendustegevus jms.
Keskendudes Eestile kasvuvõimaluste otsimisel otseselt eksporditavatele teenustele, tuleb heita pilk teenuste ekspordi struktuurile rahvusvaheliselt. Seal näeme, et teenused moodustavad maailmakaubanduse kogumahust umbes 20% ja vaatamata rahvusvahelise kaubavahetuse kiirele kasvule alates II maailmasõjast on teenused säilitanud selles oma stabiilse osakaalu. Olulises osas, ligi 30% ulatuses toimub teenustega kauplemine EL 27 riikide vahel ning riikide lõikes on 15% maailmaturu osaga vaieldamatu teenuste ekspordi liider USA. Seega teenuste ekspordi geograafiat silmas pidades asub Eesti EL liikmesriigina soodsas keskkonnas.
Hinnates teenuste ekspordi mahtusid maailmaturul tuleb alati ka silmas pidada ka seda, et ekspordi viisid on teenuste puhul erinevad ja kajastuvad seetõttu ka statistikas isemoodi. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) klassifikatsiooni järgi jaguneb teenuste eksport neljaks eri tüübiks ning nende hinnangul moodustab piiriülene teenuste eksport (näiteks reisijate vedu või raamatupidamisteenus välisriigi ettevõttele) kõigest 35% maailmas rahvusvaheliselt teenustega kauplemise kogumahust. Umbes 50% teenuste ekspordist toimub läbi teises riigis uue filiaali või uue ettevõtte loomise. Neile teenuste ekspordi viisidele lisandub ca 10%-ga teenuste tarbimine välismaal kohapeal (turism).
Statistikast võib ka välja lugeda olulise info selle kohta, millistes teenusevaldkondades piiriülene kauplemine maailmas kasvab. Kui valdkondliku jaotuse mõttes domineerib teenuste piiriüleses ekspordis enamuses Euroopa riikides veondus- ja reisi¬teenused, moodustades ekspordist umbes poole siis ekspordi kasvuveduriks on hoopis erinevad äriteenused, mis moodustavad Euroopas keskmiselt 20% kogu teenuste piiriülese ekspordi mahust. Nimetatud teenuste osakaal moodustas OECD andmetel 1980. aastal kõigest 10-20%, kuid on kasvanud 20-30%-ni maailma majanduse lisand¬väärtusest. Siia gruppi kuuluvad erinevad tehnilised ja äriteenused, sh. kaubandus¬teenused, raamatupidamine, teadus- ja arendus¬teenused jne. Teades, et finantsteenustes ja muudes teadmisemahukates äriteenustes eksport maailmas kasvab, on nendest teenustes kasvuvõimalusi rahvusvahelistel turgudel loota ka Eesti ettevõtetele.
Kui Hiina ning mitmete teise Aasia arenguriikide majanduste peamiseks eeliseks on madal kulubaas siis Euroopa ja Ameerika majanduste üheks eeliseks on kindlasti konkurentsivõime kõrge lisandväärtusega teadmisemahukates teenustes. Näiteks finantsteenustes, teadus- ja arendustegevuses, tervishoiuteenustes ja IT teenustes. Seda võib teatud teenusevaldkondades tähelda ka Eesti puhul. Samal ajal kui töötleva tööstuse mitmed ekspordivaldkonnad kukkusid 2009. a kolmandiku võrra siis teenuste eksport püsis Eestis stabiilsena. Enamgi veel, IT teenuste eksport suutis 2009 a. 10% kasvada ja ilmselt kasvab järgnevatel aastatel veelgi.
Teenuste puhul on tegemist kasvavate turgudega. Eesti töötleva tööstuse välisnõudlus on peale järsku langust 2009 a. madalseisus ja lähiajal olulist tööstuse kasvu pole näha kuna Eestile olulised turud ei näita erilisi kasvunumbreid. Samas, teenuste turu kasv on Euroopas esiteks tagatud seoses elanikkonna järjest pikeneva keskmise eluea ja sellest tuleneva nõudluse kasvuga ravi- ning mitmesuguste hooldusteenuste järele. Teiseks oluliseks teenusemajandust paisutavaks fenomeniks on virtuaalkeskkonna kasvav osa majanduses ning sellega seonduvad uued võimalused teenustele. Näiteks on kiire kasvuga olnud nii arvutimängude turud kui mitmesugused andmetöötluse ärilahendused ettevõtetele.
Üheks Eesti teenusemajanduse tugevust rahvusvaheliselt indikeerivaks argumendiks teenuste suhteliselt suur osakaal Eesti väliskaubanduses. Kui töötleva tööstuse maksebilanss oli 2009. a ja varasematel aastatel stabiilselt negatiivne, see tähendab, et Eestisse osteti pidevalt suuremas mahus kaupu sisse kui me ise maailmaturul realiseerida suutsime siis teenuste puhul on maksebilanss olnud pidevalt positiivne. Asjaolu, mis viitab Eesti suhteliselt heale konkurentsivõimele teenuste valdkonnas.
Sellest järeldub, et teenusesektori valdkondadest maksab Eestil oodata edasist majanduskasvu küll, sest nõudlus meie regioonis teenuste järele on kasvav ning meil on eksporditavates teenustes suhteline konkurentsivõime maailmaturul olemas. Samas, tuleb tähele panna , et ekspordi mõttes saab see kasv peale turismi tulla vaid teatud teadmisemahukate teenuste niššides nagu IT teenused, finantsteenused, tervishoiuteenused, logistika.
Juba viimased neli aastakümmet on maailma jõukamate riikide majandust iseloomustanud teenusemajanduse osakaalu kasv SKTst. Nüüdseks on teenuste osakaal OECD riikide majanduste tööhõives kasvanud üle 70% SKTst ja ennustatakse, et see kasv jätkub. Kuni möödunud sajandi lõpuni tööstuslikus tootmises domineerinud riikides on majanduse struktuurimuutus teenuste kasuks on olnud stabiilne ning sõltumatu maailma majandust tabanud tsüklilistest buumidest või kriisiaastatest. Samal ajal on Hiinas ja mitmes teises Aasia riigis olukord veel vastupidine. Teenusesektoris on töökohtade osakaal kõigest 20% ning 80% elanikkonnast töötab põllumajandus- ning tööstussektoris.
Mis on olnud selle arenenud riike iseloomustava teenusemajanduse kasvutrendi põhjuseks?
Esiteks. Tööjaotuslikkuse printsiip, mis on olnud maailma majanduse tootlikkuse kasvu oluline mootor, tekitab järjest juurde teenuseid, mis eralduvad enamasti tööstusest. Näiteks igat liiki masinate hooldusega seotud hooldus- ja tugiteenused, jäätmekäitlusega seotud teenused või arendustegevus, mis on paljudes valdkondades kasvanud omaette ettevõtlusharuks. Võib öelda, et töötlevat tööstust on tabanud sama saatus, mis kunagi põllumajandust. Järjest vähem töökohti läheb vaja selleks, et tagada tootmine ning üha suuremat kaalu omavad töötleva tööstuses jaoks tööhõive mõttes mitmesugused juhtumisalased (turundus, finantsjuhtimine) ja muud tugiteenused. Näiteks disainiteenus muutunud järjest keerukamaks ja töömahukamaks. Disainitakse tooteid ja nende omadusi, millest varem ei osatud unistadagi. See aga loob teenustesse töökohti juurde. Samas on tootmine ise muutunud üha enam automatiseerituks ning see omakorda kaotab vajadust inimtööjõu järele.
Teiseks. Globaliseerunud majandusega maailmas, kus kapital ja koos sellega tootmine on liikumas soodsamasse kasvukeskkonda Aasias, on teenustega seotud töökohad osutunud paiksemaks. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teenust saab geograafiliselt osutada vaid seal kus seda tarbitakse (erandiks virtuaalkeskkond) ning jõukad lääneriigid on olnud väga head teenuste tarbijad. Stabiilselt on kasvanud tarbimine turismiäris ja meelelahutuses. Selle aluseks on üldine jõukuse kasv. Pealegi mitmed teenusevaldkonnad nagu näiteks elamuehitus, majapidamisega seotud teenused, infrastruktuuriteenused ja jaekaubandus jne on osa inimeste esmavajadustest ning seetõttu nõudlus nende järele eksisteerib alati. Kuivõrd mistahes tarbekauba tootmise korraldamine Hiinas on muutunud järjest hõlpsamaks ja seetõttu sinna kolinud, siis teenustega kauplemise üheks peamiseks tunnuseks on teenuse ja teenuse tarbija ühisosa, mis moodustub teenuse ja kliendi vahetus interaktsioonis ning seetõttu on teenuse osutamise n.ö. loomulikuks asendiks kliendi lähedus.
Kolmandaks. Viimaste aastakümnete innovatsioonid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiates nagu mobiilside ja internetilahendused on toonud kaasa palju uusi võimalusi eelkõige teenustele. Arvutite muutumine massikaubaks on loonud meeletu turu nendel arvutitel jooksva tarkvara arendamise ning sellega seotud teenuste jaoks. Samuti on virtuaalkeskkond on osutunud äärmiselt viljakaks kasvupinnaseks globaalse haardega teenuseettevõtlusele. Heade näidetena sobivad siia Google, Amazon jpt. Samuti on finantsteenustes, tervishoiuteenustes ja paljudes teistes teadmisemahukates teenustes tänu IKT-le saanud võimalikuks tööprotsesside jaotus selliselt, et osa teenuse osutamiseks vajalikust tööst tehakse teistes riikides (business porcess outsource).
Seetõttu on globaalse haardega ettevõtete üheks viimaste aastate iseloomulikuks käitumisjooneks olnud strateegiline suund teenustele ehk laienemine tootmispõhiselt tegevuselt teenusepakkujaks (näiteks General Electric, IBM, Dell, Kone jpt). Peamine põhjus oli Aasia, eriti Hiina kujunemine maailmale asju tootvaks vabrikuks. Seni rahvusvaheliselt edukatel tootjahiidudel polnud vanaviisi jätkates mingit võimalust edasi kasvada. Juba 90ndate alguses, väljudes tollasest majanduskriisist mõistsid suurkorporatsioonide juhid, et tuleb leida uusi lahendusi, mis ettevõtte kasvule viiks. Ühe suure kasvuvõimalusena nähti teenuseid. Näiteks Jack Welsh, USA ettevõtte General Electric juhina on öelnud, et tema esmaseks ambitsiooniks GE juhtimisel tookord oli liikuda tarbekaupade tootmiselt võimalikult integreeritud teenustelahenduste suunas. Selline strateegia tõi suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele ka edu. Tänaseks on enamus suuri korporatsioone on oma missiooni ümber sõnastanud teenusekeskseks. Näiteks IBM näeb ennast eelkõige uudsete lahenduste pakkujana informatsiooni töötlemiseks ja juhtimiseks seni avastamata moel. Soome tuntud tööstusettevõte liftide ja elevaatorite tootja Kone aga inimeste voo liikumise teenuse lahenduste pakkujana.
Teenuste eksport
Teenuste mõju Eesti majanduskasvu numbrite kergitamisel saab olla kahte tüüpi. Esiteks otseselt eksporditurule suunatud rahvusvaheliselt kergemini kaubeldavad teenused, näiteks turism, transiit või rahvusvahelised IT tugi- või kõnekeskused. Teiseks töötleva tööstuse või põllumajanduse konkurentsivõimet parandavad ja selle läbi kaudselt ekspordi kasvule kaasa aitavad, enamasti siseturule suunatud teenused nagu näiteks disain, turundus, pangandus, sisemaine logistika, teadus ja arendustegevus jms.
Keskendudes Eestile kasvuvõimaluste otsimisel otseselt eksporditavatele teenustele, tuleb heita pilk teenuste ekspordi struktuurile rahvusvaheliselt. Seal näeme, et teenused moodustavad maailmakaubanduse kogumahust umbes 20% ja vaatamata rahvusvahelise kaubavahetuse kiirele kasvule alates II maailmasõjast on teenused säilitanud selles oma stabiilse osakaalu. Olulises osas, ligi 30% ulatuses toimub teenustega kauplemine EL 27 riikide vahel ning riikide lõikes on 15% maailmaturu osaga vaieldamatu teenuste ekspordi liider USA. Seega teenuste ekspordi geograafiat silmas pidades asub Eesti EL liikmesriigina soodsas keskkonnas.
Hinnates teenuste ekspordi mahtusid maailmaturul tuleb alati ka silmas pidada ka seda, et ekspordi viisid on teenuste puhul erinevad ja kajastuvad seetõttu ka statistikas isemoodi. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) klassifikatsiooni järgi jaguneb teenuste eksport neljaks eri tüübiks ning nende hinnangul moodustab piiriülene teenuste eksport (näiteks reisijate vedu või raamatupidamisteenus välisriigi ettevõttele) kõigest 35% maailmas rahvusvaheliselt teenustega kauplemise kogumahust. Umbes 50% teenuste ekspordist toimub läbi teises riigis uue filiaali või uue ettevõtte loomise. Neile teenuste ekspordi viisidele lisandub ca 10%-ga teenuste tarbimine välismaal kohapeal (turism).
Statistikast võib ka välja lugeda olulise info selle kohta, millistes teenusevaldkondades piiriülene kauplemine maailmas kasvab. Kui valdkondliku jaotuse mõttes domineerib teenuste piiriüleses ekspordis enamuses Euroopa riikides veondus- ja reisi¬teenused, moodustades ekspordist umbes poole siis ekspordi kasvuveduriks on hoopis erinevad äriteenused, mis moodustavad Euroopas keskmiselt 20% kogu teenuste piiriülese ekspordi mahust. Nimetatud teenuste osakaal moodustas OECD andmetel 1980. aastal kõigest 10-20%, kuid on kasvanud 20-30%-ni maailma majanduse lisand¬väärtusest. Siia gruppi kuuluvad erinevad tehnilised ja äriteenused, sh. kaubandus¬teenused, raamatupidamine, teadus- ja arendus¬teenused jne. Teades, et finantsteenustes ja muudes teadmisemahukates äriteenustes eksport maailmas kasvab, on nendest teenustes kasvuvõimalusi rahvusvahelistel turgudel loota ka Eesti ettevõtetele.
Kui Hiina ning mitmete teise Aasia arenguriikide majanduste peamiseks eeliseks on madal kulubaas siis Euroopa ja Ameerika majanduste üheks eeliseks on kindlasti konkurentsivõime kõrge lisandväärtusega teadmisemahukates teenustes. Näiteks finantsteenustes, teadus- ja arendustegevuses, tervishoiuteenustes ja IT teenustes. Seda võib teatud teenusevaldkondades tähelda ka Eesti puhul. Samal ajal kui töötleva tööstuse mitmed ekspordivaldkonnad kukkusid 2009. a kolmandiku võrra siis teenuste eksport püsis Eestis stabiilsena. Enamgi veel, IT teenuste eksport suutis 2009 a. 10% kasvada ja ilmselt kasvab järgnevatel aastatel veelgi.
Teenuste puhul on tegemist kasvavate turgudega. Eesti töötleva tööstuse välisnõudlus on peale järsku langust 2009 a. madalseisus ja lähiajal olulist tööstuse kasvu pole näha kuna Eestile olulised turud ei näita erilisi kasvunumbreid. Samas, teenuste turu kasv on Euroopas esiteks tagatud seoses elanikkonna järjest pikeneva keskmise eluea ja sellest tuleneva nõudluse kasvuga ravi- ning mitmesuguste hooldusteenuste järele. Teiseks oluliseks teenusemajandust paisutavaks fenomeniks on virtuaalkeskkonna kasvav osa majanduses ning sellega seonduvad uued võimalused teenustele. Näiteks on kiire kasvuga olnud nii arvutimängude turud kui mitmesugused andmetöötluse ärilahendused ettevõtetele.
Üheks Eesti teenusemajanduse tugevust rahvusvaheliselt indikeerivaks argumendiks teenuste suhteliselt suur osakaal Eesti väliskaubanduses. Kui töötleva tööstuse maksebilanss oli 2009. a ja varasematel aastatel stabiilselt negatiivne, see tähendab, et Eestisse osteti pidevalt suuremas mahus kaupu sisse kui me ise maailmaturul realiseerida suutsime siis teenuste puhul on maksebilanss olnud pidevalt positiivne. Asjaolu, mis viitab Eesti suhteliselt heale konkurentsivõimele teenuste valdkonnas.
Sellest järeldub, et teenusesektori valdkondadest maksab Eestil oodata edasist majanduskasvu küll, sest nõudlus meie regioonis teenuste järele on kasvav ning meil on eksporditavates teenustes suhteline konkurentsivõime maailmaturul olemas. Samas, tuleb tähele panna , et ekspordi mõttes saab see kasv peale turismi tulla vaid teatud teadmisemahukate teenuste niššides nagu IT teenused, finantsteenused, tervishoiuteenused, logistika.
Subscribe to:
Posts (Atom)