Mõtteid võidusambast
Ilmselt on sammas millegi pühitsemiseks. Olgu selleks siis võit või vabadus. Kreeklased pühitsesid templitega oma jumalaid. Kreeklastel olid templid määratud jumala eluasemeks. Venelastele on tähtsad võidu sambad, Alexandri sammas, Tallinna Volodja. Sakslastel on Brandenburgi väravad. Keiser Friedrich W. II pühitses sellega rahu. Sammas on kena asi, eriti veel klaasist aga kas Eestlased on samba rahvas? Kas Eesti kultuuris on kohta sambal? Kas on mõni sammas, mille juures Eestlane käib? Väga raske on selle kohta midagi arvata. Eestis on populaarsed pigem skulptuurid. Suudlevad tudengid, K.E. von Baer Tartus, Koorti metskits Tallinnas, Tarvas Rakveres, Koidula Pärnus jne. Eesti rahvas on saanud maitsta võitu ja ka vabadust. Rahva võidetud vabadus on tema enda oma ja seda tasub pühitseda, millegagi , mis on meie endi oma, meie enda kultuuripärandist, mitte võõrast kultuurist. Mis on eestlaste pühad kohad? Hirvepark on Eestlastele ilmselt midagi olulist, kuid selle tähendus seisab inimeste meeltes ka ilma 100 000 000 EEK maksva sambata. Üle 500 hiiekoha on laiali üle Eestimaa. Olgu nendeks siis metsatukad, põlispuud, kivid või allikad. Läbi aegade on hiites kõik hoolsa kaitse all olnud, hiitest millegi murdmine või raiumine on tabu. Ajalooliselt on hiis pühapaik. Kuid lisaks sellele on ta alati kultuurimälestis ning paik, mis on kuidagi seotud meie identiteediga.
Võibolla teeme me selle sambaga ajalugu ja loome ühe tähendusliku samba Eesti rahva jaoks? Elame-näeme.
Sellised mõtted.
Ilmselt on sammas millegi pühitsemiseks. Olgu selleks siis võit või vabadus. Kreeklased pühitsesid templitega oma jumalaid. Kreeklastel olid templid määratud jumala eluasemeks. Venelastele on tähtsad võidu sambad, Alexandri sammas, Tallinna Volodja. Sakslastel on Brandenburgi väravad. Keiser Friedrich W. II pühitses sellega rahu. Sammas on kena asi, eriti veel klaasist aga kas Eestlased on samba rahvas? Kas Eesti kultuuris on kohta sambal? Kas on mõni sammas, mille juures Eestlane käib? Väga raske on selle kohta midagi arvata. Eestis on populaarsed pigem skulptuurid. Suudlevad tudengid, K.E. von Baer Tartus, Koorti metskits Tallinnas, Tarvas Rakveres, Koidula Pärnus jne. Eesti rahvas on saanud maitsta võitu ja ka vabadust. Rahva võidetud vabadus on tema enda oma ja seda tasub pühitseda, millegagi , mis on meie endi oma, meie enda kultuuripärandist, mitte võõrast kultuurist. Mis on eestlaste pühad kohad? Hirvepark on Eestlastele ilmselt midagi olulist, kuid selle tähendus seisab inimeste meeltes ka ilma 100 000 000 EEK maksva sambata. Üle 500 hiiekoha on laiali üle Eestimaa. Olgu nendeks siis metsatukad, põlispuud, kivid või allikad. Läbi aegade on hiites kõik hoolsa kaitse all olnud, hiitest millegi murdmine või raiumine on tabu. Ajalooliselt on hiis pühapaik. Kuid lisaks sellele on ta alati kultuurimälestis ning paik, mis on kuidagi seotud meie identiteediga.
Võibolla teeme me selle sambaga ajalugu ja loome ühe tähendusliku samba Eesti rahva jaoks? Elame-näeme.
Sellised mõtted.
