Paradoksaalselt, eestlaste iive paraneb ainult siis kui v a e n e ja samal ajal heas mõttes naiivne (irratsionaalne) olla muutub kultuuris normiks, populaarseks ja/või kasulikuks.
Lihtsustatult dikteerib eestlaste iivet kohanemine r a t s i o n a a l s e, tehnoloogia- ja kapitalipõhise tootmise ja tarbimiskultuuriga. Oleme eemaldunud looduslikust ehk loomulikust „naiivsusest“ ja vorminud mõistusliku, ratsionaalse maailma. Teatavasti loodulähedasema eluoluga Sudaanis iibeprobleeme pole.
Oleme kujundanud maailma, milles mitte loodus ei dikteeri, mida inimene end looduses eest leides (ja sellega „vahekorras“ olles, süüa ja sooja otsides) tööna teeb vaid kapitali "valvas sõel" ütleb, milline töökoht t a s u b luua. See saab olla vaid see töökoht, mis efektiivsust veelgi tõstab. Me oleme sellega kohanenud.
Rohkem lapsi on kapitali kasvatamise suunaga tootmis-tarbimis kultuuris lihtsalt ebaefektiivne.
Efektiivne oleks see vaid siis kui juurdesündivad lapsed tulevikus süsteemi veelgi efektiivsemaks suudavad täiustada.Me elame mõtlemises, kus avalikkus "ootab" vaid selliseid lapsi, kes "töötavad paremini" ehk suudavad viia kapitali uuele intressi ringile.
Paraku, selliste laste nõuetekohane ettevalmistus (teaduriks, ettevõtjateks, inseneriks) treenimine on aga väga kulukas ja konkurentsitihe. Sellest sõelast lähevad läbi vähesed.
Vaid riigiaparaadi abil suudame kapitali tulude ümberjagamisega seda kulu kuidagi katta. Ehk siis maksta kinni lapse haridustee 30nda eluaastani; sealt edasi tulevikus veel suurele osale ka otse või kaude toimetulekutoetusi maksta)
