Ettevõtjad surugu disainiga gaas põhja

Disain on suurte võimalustega valdkond. Riigi seisukohast on disainil kanda kolm olulist rolli. Esiteks, olla ettevõtluse arengumootoriks ning teiseks kujundada avalik ruum inimeste kultuurilisi väärtushinnanguid ning funktsionaalseid erivajadusi silmas pidades. Kolmandaks disaini rakendamise valdkonnaks on parema sotsiaalse keskkonna loomine.

Siinkohal võiks ju mõelda disaini abil suurte kombinaathaiglate depressiivse mõju vähendamisele patsientide jaoks või näiteks rakendada disaini kuritegevuse piiramiseks. Viimast teemat on päris edukalt rakendanud britid (design against crime), luues uuringukeskuse, mille töö tulemusena on disainitud näiteks vargakindel jalgratas.

Eesti majanduse arenguks on oluline eelkõige seisukoht, mille järgi disain lisab innovatsiooni kõrval ettevõtluse arengumootorile nii mõnedki väärtuslikud hobujõud.

Arengufondi tellitud uuring 2008. aastal «Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated» näitas selgesti, et püsimaks konkurentsis, peavad ettevõtted suutma liikuda väärtusahelas ülesse, kliendile lähemale ning tõstma loodavat lisandväärtust ning tootlikkust. Sellisel ohtlikul rallil kulub võimsam mootor vägagi marjaks ära. Siinkohal on disain tõesti abiks, sest disain on väga hea vahend suurendamaks toote või teenuse väärtust kliendi jaoks.

Kui veel mõned disaini väärt omadused esile tõsta, siis tooks ära järgmise loetelu:

disain on ettevõtja tööriist oma konkurentsieeliste suurendamiseks;
disain viib ettevõtja toote või teenuse lähemale kliendi vajadustele.
disain on ekspordi mootor;
disain loob meile selgema, funktsionaalsema ja kaunima tehiskeskkonna;
disain tõstab elukvaliteeti aidates muuta elukeskkonda ja avalike teenuseid kättesaadavamaks erivajadustega inimestele.

Mul on hea meel, et siinkohal on riigile tekkinud hea partner Eesti Kunstiakadeemia ruumides tegutseva Disaini Keskuse näol, kelle pingutused tõstmaks disaini teadlikkust läbi ABCDisaini ja Futuresense seminaride on olnud vägagi edukad. Pikemalt sai selles kirjutatud PM-s.

Innovatsiooniaasta 2009

Eesti majandus on oma arengus suure pöörde lävel. Siirdemajandusest on meie tublimad
ettevõtjad juba võtmas suunda laienevatele turgudele. See on ka ainuvõimalik tee, parandamaks pikemas perspektiivis eestlaste elujärge. Olles üks töökamaid rahvaid Euroopas, pole me seniajani suutnud luua majandust, mis pakuks Eesti inimestele Euroopa mõistes tulusaid töökohti.
Selle eelduseks on meie ettevõtete maailmamajanduses konkurentsi jõudmine – ja see väljakutse
on hiiglaslik. Mida tähendab rahvusvaheline konkurents, näitab ilmekalt kas või Eesti ettevõtete hetkeseis börsil. Kui pole olulist konkurentsieelist, head toodet, suuri varasid ega õnne, siis on konkurentsis püsimine väga raske. Seega tuleb ettevõtjatel õppida paremini tundma uusi turge ning tegema oma äri nutikamalt kui seni. Siinkohal muutub oluliseks ka ettevõtjate tahe ning motiveeritus selles suunas liikuda. Riik tahab sellele omalt poolt kaasa aidata, tehes 2009. aasta innovatsiooniaastaks. Innovatsiooniaasta toob innovatsiooni ja uuendusliku äriga seonduvad olulised sõnumid Eesti avalikkuse ette. Innovatsiooniaasta aitab kaasa nii positiivse hoiaku kujunemisele uuenduslikkusest äris kui ka teadmiste ning kogemuste vahetamisele innovatsiooni teemadel ühiskonnas laiemalt. Ettevõtlus on äärmiselt tihedalt seotud kultuuriruumiga, milles ta paikneb. Positiivne hoiak ja parem mõistmine, mida tähendab uuendusmeelne äri ning teadmised, milliseid uuendusi rakendada – see kõik vajab laiemat toetust ning ühiskonna poolt omaks võtmist, nö kultuuritekstina lahtikirjutamist. Uued, meie keelde juurduvad mõttemudelid nutikast ärist ning innovatsioonist on meie ettevõtjate ees seisvate väljakutsete ületamise oluline osa.
Nendest mõtetest kannustatud sõnumeid soovibki innovatsiooniaasta nii Eesti ettevõtjatele
kui ka avalikkusele edastada.