Tuesday, November 10, 2015

Kivisilla taastamise teemal

Seoses Holmi piirkonna hoonestamise kavaga Tartu kesklinnas oleks minu meelest asjakohane arutleda ka Kivisilla võimaliku taastamise üle. Lisan siinkohal oma sõnavõtu Tartu linna Volikogu istungil oktoobrikuus 2015.

Kivisilla taastamise eeluuringu tellimine - ettekandja linnavolikogu liige Imre Mürk:

Hea juhataja, head kolleegid. Palun teie toetust otsuse eelnõule, mis paneks linnavalitsusele ülesandeks tellida eeluuring, mis näitaks ära legendaarse Tartu Kivisilla võimaliku ehituse maksumuse, juhul kui Kivisild taastataks, ning hindaks ära ka võimaliku mõju Emajõe laevaliiklusele. Ilmselt ei ole olnud Tartus volikogu, kus poleks olnud Kivisilla teema arutusel. Alates 90-ndatest on Kivisild olnud ka Tartu linna arengukavas, selle taastamist on omal moel kõik linnavalitsused seni toetanud klausliga, et see tehakse ära paremate aegade saabudes. Kindlasti on üsna raske hinnata, kas nüüd on siis paremad ajad. Kui vaadata numbreid, siis tõesti, jah, viimase 23 aastaga võrreldes on keskmine palk näiteks tõusnud 24 korda Eestis, linnaeelarve on paisunud, võimalused on kasvanud, kasutatakse eurovahendeid ja nii edasi. Ehk siis päeva lõpus küsimus on meie enda tahtes, kas me tahame Kivisilda taastada või mitte. Kuid tagasi tulles selle eelnõu juurde, rõhutaksin eelkõige seda, et niivõrd olulise küsimuse puhul nagu Kivisild ei tasuks otsuseid langetada kõhutunde pealt või vaadates lakke, vaid tasuks teha selgeks, mis tähendab selle silla taastamine esialgsel kujul rahaliselt ja milline see mõju liiklusele Emajõel võiks olla ehk siis igasugusele tõsisele otsustamisele peab eelnema valikusituatsioon, kus meil on selgeks tehtud eelnevalt objektiivsed arvud, mida see silla taastamine tähendaks. Teiseks, kindlasti see on teema arutlust väärt ka lähtuvalt uuest kesklinna üldplaneeringust. Teadupärast tähendab uus üldplaneering seda, et Holmi piirkond läheb hoonestamisele ja see on tegelikult väga tõsine küsimus, väga oluline küsimus, millise arhitektuurilise stiiliga saab olema Tartu kesklinnas Holmi saar. Juhin tähelepanu, et küsimus ei ole ainult selle saare või selle endise saare praeguse piirkonna hoonestamises, vaid ka selles, et sinna laieneks nii öelda avatud ruum, et inimesed sinna liiguks, see ruum muutuks avatud käidavaks ruumiks, mitte lihtsalt korterite või büroode pinnaks. See tähendab ka seda, et me kindlasti peame selle praeguse situatsiooni kuidagi lahendama, tuleb tagada see, et oleks võimalikult mugav avatud jalakäijaliiklus, kergliiklus Holmi piirkonda kesklinnast. Vaadates ajalooliste linnade arenguid ja avaliku ruumi loogikat Euroopas, on selgesti näha, et sillad on need piirkonnad, kus armastavad noored koguneda, kus on elu, seal on aktiivne avalik ruum ja selle eelduseks on see, et see sild on lai. Kivisild oli lai ja loomulikult oli ta ka kaunis ja suurepärane ajalooline mälestis, mis viib mind kolmanda argumendi juurde, mis on see, et turism on väga oluline majandusharu Tartu jaoks. Väga palju töökohti, toidab ära palju peresid ja me peame arvestama sellega, et üks unikaalne monument Tartul on - Tartu vanalinn, see tervikansambel, millist on Euroopas väga vähe ja Kivisild kindlasti kuulub sellesse ansamblisse. Kui te seda projekti vaatate, seda esialgset projekti ja vanu pilte, fotosid, siis te saate aru, et see on väga loomulik osa Tartu kesklinnast. Loomulikult need inimesed, kes pidid nägema 1941. aastal silla õhkamist ja 1944. aastal lõplikku õhkamist, pidasid seda loomulikuks osaks Tartu linnaruumist. Neil see võimalus silda taastada puudus. Praegu me oleme olukorras, kus tegelikult reaalne ajalooline mälu enam ei kanna, me peame tegema otsuse, mille puhul me peame arvestama ka teisi asjaolusid. Me ei saa tugineda konkreetselt linnaruumi taastamisele lähtuvalt sellest, et see hävitati ja peaks lihtsalt taastama, vaid mõtlema seda asja laiemalt ja terviklikumalt ja sellepärast ma teengi ettepaneku võtta vastu volikogu otsus, mis annaks linnavalitsusele ülesandeks välja selgitada, mida tähendab Kivisilla taastamine esialgsel kujul rahaliselt, palju see ehituslik maksumus oleks. Selleks tuleks uurida analoogseid projekte Euroopas, kõige rohkem on näiteid Ida-Euroopas Poolast, kus on väga palju analoogseid objekte taastatud. Tuleks uurida veeteede ameti seisukohta, suhelda huvipooltega laevaliikluses. Nimelt see 5,6 meetrine laius, mis omal ajal siis ehitati, lähtuvalt Jõmmu-tüüpi lotjadest, et kas see tegelikult siis takistaks liiklust või mitte. Tuleb selgitada välja, mida tähendaks Kaarsilla utiliseerimine, kas seda on võimalik teisaldada, mida temaga sellisel juhul teha, kasutada nii öelda vana Holmi saare koha peal. Kui ei ole võimalik, siis palju selle utiliseerimine maksaks. Lisaks tuleks teha jõepõhja uuring, sest teadupärast graniitplokid, millest see sild oli, millega see sild oli vooderdatud, veeti allavoolu, need kohad on ka volikogu liikmetele osadele teada, väidetavalt ehk siis need 2000 graniitplokki oleks mõistlik kokku korjata ja kas siis taastada see Kivisild või kui ei soovita taastada, siis eksponeerida. Igal juhul see on oluline osa Tartu kultuuriloost ja järelikult tuleks midagi teha. Seitsmendaks, mis puudutab seda uuringut, siis tuleks välja selgitada nende veealuste vundamentide praegune hetkeseis, mis seisus nad on, et kui sild taastada, kas neid saaks kasutada, see kindlasti mõjutab oluliselt Kivisilla hinda. Ehk siis kutsun üles mitte subjektiivselt panema diagnoosi Kivisillale stiilis, mida ma komisjonides pidin nägema, et see on liiga kallis, või et see peatab Emajõe veeliikluse, vaid siiski kõigepealt tellima mingi adekvaatse hinnangu, kui kallis see siis oleks ja kuidas see liiklust mõjutaks ehk siis seejärel volikogus võtta üles debatt, kas taastada Kivisild või mitte. Selle silla maksumust on omal ajal uuritud ja kui me nüüd võtame siis selle kümnekordse hindade kasvu alates 1990-ndatest keskeltläbi, siis selle silla maksumus tolleaegsete arvutuste kohaselt tuleks 20 miljonit eurot. Aga me ei tea seda, tegelikult tuleks seda analüüsida ja seda saab linnavalitsus edukalt teha ja selle sammuga ta tegelikult näitaks ka, et on valmis midagi aktiivselt ette võtma lisaks sellele, et läbi aastate ja aastate on lihtsalt antud lubadusi selle teemaga tegeleda, kui saabuvad paremad ajad. Nii et kallid kolleegid, kutsun teid üles seda eelnõu toetama, andma linnavalitsusele ülesanne selgitada välja need asjaolud, et siis saaks juba asjalikumalt numbrite baasil teha siin otsuseid niivõrd tähtsa küsimuse kohta nagu Kivisilla võimalik taastamine. Aitäh.

Paraku läks hääletusel nii nagu ka PM seda kommenteeris. 

Tartu Kivisild: PM: Imre Mürki alagatatud Kivisilla taastamise eelnou ei leidnud toetust