Thursday, May 1, 2008

Kuidas teadmised rahaks vahetada?

Ühel hiljutisel ettevõtluskonverentsil tunnistas kaubandus- ja tööstuskoja esimees Toomas Luman, et tema ei saa aru, mida tähendab teadmistel põhinev ettevõtlus.
Võib julgesti eeldada, et ega keskmine, praktilise meelega ettevõtja pole Eestis praegu palju eredam kui kriit karbis. Järeldus on lihtne tulema. Ajal, mil riigi innovatsioonikatlad keedavad täie rauaga parimat innovatsioonisuppi eesmärgiga arendada teadmistepõhist Eestit, keeb kateldes tegelikult üsna mage vesi. Eesti ettevõtjatel pole aimugi, kuidas käib mingi kindla valdkonna ettevõtluses tegelikult inimkapitali abiga teadmiste rahaks vahetamine.
Riigil on aga majanduse arendamisega kiire, sest Eesti ettevõtjad kaotavad praegu maailmaturul oma niigi nõrka konkurentsivõimet. Samamoodi jätkates pole meie ettevõtted tulevikus enam suutelised pakkuma tööd, millest saadud palk teeks eestlase jõukaks. Piltlikult öeldes on eestlane dieedile pandud ja peab ootama, kuni riik, teadlased ja ettevõtjad maitsva suppi valmis keedavad. Riik on aga koka rolliga hädas, sest endiselt keeb potis ainult vesi.
Raha tule tegemiseks esialgu jätkub. Näiteks uuendusmeelset ettevõtlust toetab Eesti riik järgmisel seitsmel aastal kokku rohkem kui seitsme miljardi krooniga.
Kui tahame, et sellisel keetmisel oleks jumet, peab ettevõtjate tegevus muutuma. Ettevõtjad peavad sihtima suuremat tootlikkust, kas tootmises või teenustes. Kinnisvaraäri rahvusvahelisel areenil eriti ei toida, maailma mastaabis on see 3% lisandväärtusega lootusetu valdkond. Sama problemaatiline on ka puidutööstus. Kindlasti on suurema tootlikkuse saavutamine võimalik näiteks teadmistemahukate teenuste puhul, mida toetatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Ehk on neid võimalik, kuigi ilmselt väga keeruline, pakkuda ka piiri taha, mitte ainult siseturule? E-tervise valdkonda kuuluv äri on kindlasti tulevikuteema ja Eesti jaoks potentsiaalne ekspordivärav, millega tasub tegeleda.
Mis puutub riigi tegevusse, siis tuleb tähelepanu juhtida ka asjaolule, et sõltumata sellest, kui väärt kraam podiseb ettevõtluse arendamise potis, läheb tule pliidi all hoidmine meile ikka sama palju maksma. Seega tuleb hoolt kanda selle eest, et ettevõtja tegevuses toimuksid riigi toel sisulised muutused.
Koolitusel kohvitamine ei aita
Kuidas seda teha? Eestlastele meeldib ikka tuua näiteid “Tõest ja õigusest”, mis sobib nii pulma- ja matusekõne ilustamiseks kui ka innovatsioonist rääkimiseks. Nii nagu vanal Andresel oli vaja poeg Indrek linna saata, et jõgi saaks lõpuks süvendatud ning Vargamäe sood põllumaaks muudetud, nõnda on lugu ka meie ettevõtlusega. Selleks et Eesti rahval oleksid ka kümne aasta pärast head töökohad ja magusamat leiba, peame praegu hakkama inimesi õpetama, kuidas toimib teadmistel põhinev ettevõtlus. Kuidas teha äri intellektuaalsel omandil põhinevate teenustega. See on ainuke võimalus üleilmastuvas maailmas ellu jääda.
Meie ettevõtlust toetavad meetmed on vaja seada nõnda, et need muudaksid ettevõtjate käitumist. Vaid käitumise muutmine võib arendada uutmoodi mõtlemist. Vastupidine tegevus – üritada mõtlemist muuta ning loota, et see mõjutab käitumist –, pole õnnestunud. Koolitustel kohvitamisest ei ole abi.
Ettevõtlust toetavate meetmete raames tuleb võimalikult palju soosida meie ettevõtjate ja teadlaste saatmist sinna, kus tegelikult toimib avatud innovatsioon. Mitte Soome ega mujale Euroopasse, vaid Jaapanisse, Singapuri, USA-sse jm. Tuleb toetada nende “inkubatsiooni” tõelistes maailma innovatsioonikeskustes ja nõuda, et nad oma kogemusi pärast kodus ka teistega jagaksid.