Riik on poliitikat kujundades rakendamas Eesti arengu vankri ette innovatsiooni/uuenduslikkuse retoorika. Me oleme seadnud eesmärgiks "Teadmistepõhise Eesti". Muidugi on innovaatilisus/uuenduslikkus mõistlik vedur, mida rakendada arengu vankri ette aga kas meil on neid inimesi, kes selle sõiduga kaasa lähevad? Kas Eesti inimene on innovaatiline, uuendusmeelne, ettevõtlik? Mida need sõnad üldse tähendavad? Ja lõpuks millised on siis need ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed, kes meie elu edendavad?
Enamasti käsitletakse innovatsiooni kui ettevõtete edukat uuenduste rakendamise protsessi. Vaadates meist jõukamaid ja edukamaid riike, näeme selgesti, et edukad innovatsioonid on toonud kopsakaid kasumeid ettevõtetele nagu näiteks Google, Apple, DuPont, Microsoft jne. võimaldanud häid palkasid töötajatele ning rikkust riikidele tervikuna. Asi tundub selge. Võtame 45 000 Eestis tegutsevat ettevõtet, muudame nad innovaatilisteks ja võiks öelda, et tehtud?
Selline ettevõtmine eraldi oleks võimatu kuna ettevõtluse innovaatilisus/uuenduslikkus on äärmiselt tihedalt põimunud kogu ühiskonnaga. Inimestega, kes ettevõtetes uusi väärtusi loovad ja inimestega, kes neid hüvesid tarbivad. Ettevõtlus tervikuna peegeldab alati seda, mis on ühiskonnas inimestele lubatud, millised on inimeste omandatud teadmised, oskused ning väärtushoiakud. Näiteks, mobiilse parkimise turule toomine õnnestus Eestis kiiresti, sest lisaks olemasolevalt IT-lahendusele, kasulikule ärimudelile ja ettevõtlikkusele olid ka eesti inimesed piisavalt uuendusmeelsed, et mobiilse parkimise teenust kasutama hakata. Berliini linnavalitus näiteks on aastaid üritanud oma linnakodanikele selgeks teha, et mobiiliga parkimine on tunduvalt kuluefektiivsem ja kasulikum, kuid inimesed ei ole sellist uuendust valmis omaks võtma, kuigi see oleks neile kasulik. Seega kui me räägime innovatsioonist Eestis siis hõlmab see tervet ühiskonda, kus meie 49 000 ettevõtet tegutsevad. see tähendab, selleks, et edendada innovaatilisust/uuenduslikkust, tuleb tegeleda kogu ühiskonnaga tervikuna.
Innovatsioon ei ole kunagi asi iseenesest vaid on uuendusmeelse ja ettevõtliku inimese loodud tööriist ja iseloomustab alati mingit konkreetset inimeste poolt põhjustatud kasulikku muutust. Seega, selleks, et ühiskond oleks innovaatilisem, on vaja rohkem uuendusmeelseid ja ettevõtlikke inimesi. Milline on aga uuendusmeelne ja ettevõtlik inimene?
Need inimesed ei eristu oma vanuse ega isikuomaduste poolest. Nad eristuvad sellega, kuidas nad tegutsevad, millised on nende sihid ja kuidas nad rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks enese ja teiste inimeste teadmisi ning oskusi. Siinkohal rõhutaksin just läbi usaldusliku koostöö teiste inimeste teadmiste ja oskuste edukat rakendamist ehk juhtimise oskust.
Neid inimesi on meie ümber päris palju, proovin siinkohal tuua mõned näited.
Esiteks on nende inimeste puhul iseloomulik see, et nad seavad endale selgeid eesmärke. Eesmärgi seadmise olulisust nägime kõik hästi sellel kevadel üleeestilise koristamiskampaania puhul "Teeme Ära 2008" . Kogu Eestimaa päevaga prügist puhtaks, kas pole haarav ja selge eesmärk, mille kampaania juht
Teiseks võib välja tuua, et edukalt kasulikke muutusi läbiviivad inimesed toimetavad pidevalt läbi mõeldes ja analüüsides, kuidas jõuda eesmärgi täitumiseni. Seda, kuivõrd oluline on pidevalt oma tegutsemine läbi mõtelda teab igaüks, kes on kordki elus malet mänginud. Ühe geniaalsema eestlase, maletaja Paul Kerese malepartiid on hea näide sellest, kuidas järjekindlalt oma tegevust läbi mõteldes on võimalik leida lahendusi ja väljuda võitjana täiesti võimatuna näivatest olukordadest. Heaks näitematerjaliks on siin tema poolt
Kolmandaks, oma ettevõtmistes edukas inimene on enamasti omandanud oma erialal kõik parimad teadmised ja lihvinud need oskusteks ja kogemusteks. Hea näide on siinkohal meie olümpiavõitja Gerd Kanter, kelle edu üheks nurgakiviks on viimase detailini lihvitud oskuslik kettaheite tehnika.
Neljandaks iseloomustab uuendusmeelset inimest võime märgata enda ümber puudusi ja tahe võtta midagi ette selle puuduse kõrvaldamiseks. Näiteks filmimees Ilmar Raag, kes väga hea sotsiaalse tundlikkusega inimesena märkas vägivalla probleemi koolides, kui järjest süvenevat ja noori hingeliselt katki tegevat nähtust. Raag, omades teadmisi ning oskusi, kuidas sellele probleemile läbi filmikunsti tähelepanu juhtida, tõi ekraanile mängufilmi "Klass" ning tõstis ühiskonnas päevavalgele väga olulise probleemi. Film "Klass" andis tõuke probleemi avalikuks aruteluks ja viis ilmselt lähemale ka probleemi lahendamisele. Selline, puuduste lahendamisele orienteeritud käitumine on loomulikult väga oluline ka innovaatilises äris, kus konkurentsieelis saavutatakse tihiti just pakkudes tarbijatele hüve, mis lahendab mõne senise ebamugavuse või puuduse, mille peale varem keegi pole tulnud. Kunagi oli fotografeerimine professionaalide pärusmaa. Kodaki innovatsioon, ennast ise automaatselt häälestav kaamera loodi tagurpidi inseneritööna. Ei alustatud mitte uudse tehnoloogia rakendamisest vaid analüüsiti, mis muudab kaamera kasutamise inimeste jaoks ebamugavaks. Tänu sellele muutis Kodak kaamerate käsitlemise käepäraseks kõigile ja laiendas sellega oluliselt kaamerate kasutajate arvu tervel planeedil.
Viiendaks, innovatsiooni ei sünni kui puudub ettevõtlik hoiak. Ettevõtliku hoiakuga inimene on see, kellele meeldib ise midagi uut ette võtta, aktiivselt tegutseda, ootamata, et teised teda suunaks. Ta tegutseb pidevalt silmas pidades, et tema toimetamisest sünniks mingi kasu. Kindlasti olete märganud paljude edukate inimeste juures, et enne kui nad midagi ette võtavad, peab neil olema selge, et see ettevõtmine on neile kasulik.
Enamus protsesse, milles me oma elus osaleme, näiteks kasvõi hariduse omandamine, on kunagi välja kujundatud protsesside kogum. Me läbime need tihti mõtlemata, kuidas need on alguse saanud ja kas nad vastavad ka meie aja vajadustele ning võimalustele? Võibolla saab seda sama rutiinset, väljakujunenud protsessi praeguste tehnoloogiliste võimaluste ja teadmiste juures hoopis paremini teha?
Me sooritame igapäevaselt tuhandeid tegevusi ja ettevõtmisi nii nagu me oleme harjunud ning nõnda nagu need asjad on kujunenud, otsimata võimalusi kuidas teha seda sama teisiti. Uutmoodi lahendus võib aga viia hoopis parema tulemuseni, teha asja lihtsamaks või
muuta tegevuse kättesaadavamaks. Näiteks meile nii igapäevane asi nagu arvuti hiir on sobimatu kätetule inimesele, hiljuti tuli aga üks nutikas Norrakas välja toimiva lahendusega, kuidas inimesed saaksid kursorit juhtida keelega. Ka ajalehe viimine paljude lugejateni tundus kunagi võimatult kallis, seni kuni leiti, et reklaami avaldamise abil saab ajalehte teha tunduvalt odavamalt. Reklaami tekkimine lehtedesse võimaldas kirjutada ka tunduvalt iseseisvama sisuga lugusid kui enne, sest ajalehed ei sõltunud enam niipalju lehe väljaandmist toetavatest sponosritest, näiteks poliitikutest. Kui koolides poleks kunagi kasutusele võetud töövihikute süsteemi, kuluks õpetajatel tänapäeval tunduvalt rohkem aega sama arvu õpilaste harimiseks. Töövihikute kasutuselevõtt tõhustas aga kogu haridussüsteemi toimimist.
Ideed on uued lahendused, mis esialgu on meie peades. Innovaatiline on uus idee, mille rakendamine osutub tegelikkuses kasulikuks. Heaks näiteks on siin kasvõi Tõnu Kaljuste idee luua Nargen opera. Mõte rajada Naissaarele Eesti oma looduslähedane koht, kus esitada head muusikat, on võitnud suure poolehoiu ja selle idee realiseerumine tegelikkuseks on eesti inimestele loonud palju rõõmu, olles kindlasti suureks väärtuseks. Seega vastus püstitatud küsimusele on minu meelest - olla, sest ettevõtlikkus ja uuendusmeelsus on meie kõigi asi, kes me tahame muuta elu Eestis paremaks.
